Aina mun pitää sõnad

Siin Soome Eurovisooni võitnud AINA MUN PITÄÄ sõnad:

AINA MUN PITÄÄ

aina mun pitää siivota

aina mun pitää tiskata

aina mun pitää käydä töissä

aina mun pitää käydä lääkärissä

ei saa mennä koneelle

en katsoa telkkarii

en saa edes nähdä mun kavereita

aina mun pitää olla kotona

aina mun pitää hoitaa tehtäviä

aina mun pitää syödä kunnolla

aina mun pitää juoda kunnolla

en saa syödä karkkia, juoda limua

en saa edes juoda alkoholia

aina mun pitää levätä

aina mun pitää nukkua

aina mun pitää herätä

aina mun pitää käydä suihkussa

Ja eesti keelde tõlgituna:

ALATI MA PEAN

alati ma pean koristama

alati ma pean nõusid pesema

alati ma pean käima tööl

alati ma pean käima arsti juures

ei tohi minna arvutisse

ega vaadata telekat

ma ei tohi isegi kohtuda oma sõpradega

alati ma pean olema kodus

alati ma pean täitma ülesandeid

alati ma pean sööma korralikult

alati ma pean jooma korralikult

ma ei tohi süüa kommi, juua limonaadi

ma ei saa isegi juua alkoholi

alati ma pean puhkama

alati ma pean magama

alati ma pean käima duši all

Kas selline asi oleks Eestis võimalik: Soomet esindab Eurovisioonil erivajadustega inimeste bänd

eriSoome Eurovisiooni-esindaja Pertti Kurikan Nimipäivät, väljavõte Iltalehti veebist.

Soomes on käimas tõeline erivajaduste revolutsioon: lisaks sellele, et ühiskond on keskendunud erivajadustega inimeste murede lahendamisele ja loob neile võimalikult inimlikke elutingimusi, valisid soomlased eile õhtul Soomet tänavu Viinis esindama erivajadustega, õigem oleks öelda arengupeetusega inimestest koosneva punkbändi Pertti Kurikan Nimipäivät (bändi nimi tuleb kitarrist Pertti Kurikka nimest) looga Aina mun pitää.

Tegemist on 2009. aastal loodud rühmaga, kus esinevad neli dauni sündroomiga meest, kellest osal on lisaks autism (ja kes oleks Eestis levinud seisukoha järgi, khmmm.. pidanud olema juba ammu aborteeritud kui ühiskonnale mõttetud tegelased või siis suletud mõnesse kinnisesse asutusse nagu siin blogis varem kirjeldatud sarnane noormees Jonathan). Bänd on olnud väga edukas, käinud ligi 200 turneel ja esinenud lisaks Soomele veel USAs, Saksamaal, Kanadas, Kosovos, Šveitsis, Hollandis ja Norras. Möödunud aasta detsembris andis ansambel 10 kontserti Inglismaal. Bänd on välja andnud mitu heliplaati ja lugematul hulgal singleid.

Euroloo Aina mun pitää sõnum on iseenesest samuti huvitav, kus kirjeldab erivajadustega inimeste elu, kellele sunnitakse pidevalt asju peale ja ei lasta lihtsalt elada. Bändi liikmed loodavad selle looga aidata oma saatusekaaslasi kogu maailmas. Loodetavasti aitab see sõnum muuta suhtumist erivajadustega inimestesse ka Eestis.

Irja kommentaar: Eestis oleks tõusnud tohutu kisa, kui intellektipuudega inimesed oleks tahtnud Eurovisoonile minna, et neid värdjaid nüüd pole küll mõtet lasta Eestile häbi tegema Eurovisioonile. Samas on hea, et see asi Soomes juhtus, sest Soome on Eestile nii lähedal ja see kiirendab Eestis protsesse, et kõigisse, ka intellektipuudega erivajadustega inimestesse hakataks suhtuma kui inimestesse. Selleks olekski vaja Eestis vasakpööret, et ka intellektipuudega inimestesse hakatakse suhtuma kui inimestesse, parempoolsed ei hakka seda iial tegema, nemad on pimestatud oma edukultusest.

Eesti suhtumist erivajadustega inimestesse näitab kõige kujukamalt Delfi uudise pealkiri, mis karjub: Eurovisiooni fännid šokis – kas Soomet esindavad Viinis tõesti erivajadustega inimesed? Artiklis nimetatakse Pertti Kurikan Nimipäivät laulu “sotsiaalpornoks”. Sügavalt piinlik on täna Delfi pärast. Nii piinlik, et ei tea, kuhu silmi peita. Kindlasti ei esinda see jäle kirjutis kõikide eesti inimeste seisukohti, kuid näitab, et meil on veel väga-väga pikk tee käia, enne kui meist saab tõeline Põhjamaa. Ühiskonna arengutaset näitab see, kuidas selles suhtutakse kõige nõrgematesse. Delfi uudist lugedes jääb mulje, nagu me poleks jõudnud eelmisest sajandist kaugemale. Sama hästi võiks ju ka küsida: Kas Soomet – või Eestit? – esindavad Viinis tõesti naised? Või kas Soomet esindavad Viinis tõesti homod?? Aeg on lõpetada inimeste diskrimineerimine selle põhjal, mida nad enda juures muuta ei saa!

Käisin valimas

täna sadas võrus vihma

ja ma käisin valimas

 

ma käisin valimas

ja panin selga oma suure paksu talvejope

mis on juba kümme aastat vana

 

täna sadas võrus vihma

ja mu näol oli totakas irve

kui ma kõndisin mööda liiva tänavat

 

ma käisin valimas

ja ma ei osanud endale põhjendada miks

miks mul oli tunne, kui ma olin lugenud

kivisildniku teksti õhtulehes

et just nii on

jah, just nii

 

aga võrus sadas täna vihma

õhus ei olnud veel püssirohulõhna

ainult kõrvadel oli natuke külm

Mõttetuks peetav rinnapiim leiab üha uusi kasutusalasid

13

rinnaVäljavõte Postimehe veebist.

Rinnapiim, mida isegi arstid on hakanud mõttetuks pidama, leiab laias maailmas üha uusi kasutusalasid. Näiteks, nagu kirjutab Postimees, viitega USA meesteajakirjale Men’s Health, on hakanud rinnapiima tarbima isegi kulturistid, kuna see aitab paremini lihast kasvatada kui miski muu. Jutt käib rinnapiima “erilistest omadustest”, mida kusagilt mujalt ei leia.

Mõttetut asja teadlikud kulturistid ei tarbiks, pealegi veel suure raha eest. Samas aga, nagu räägivad kulturistid, sõltub rinnapiima kvaliteet otseselt sellest, mida ema sööb. Ehk siis rämpstoitu tarbiva ema rinnapiim on samuti rämps. Selles osas jällegi väärt vihje, sest väga levinud on müüt, et rinnapiima koostis ei sõltu ema toitumisest. Seda räägivad eriti kunstsegude propageerijad, kes on välistanud seose ema toitumise ja rinnapiima kvaliteedi vahel, sisendades, et tõeline kvaliteet on ainult kunstsegu purgis.

Lühike valimisõpetus Maciga valijatele

5

val0Kõigepealt tuleb minna valimiskomisjoni kodulehele internetis. Seejärel klikata seal rohelisele nupule: Laadi alla Max OS X valijarakendus. Seejärel laetakse arvutisse fail rk2015.dmg. Kui sellele klikata, avaneb uues aknas järgmine vaade:

val1seejärel tuleb klikata ikoonile Valimine.app, misjärel avaneb järgmine aken:

val2edasi tuleb klikata kas id-kaardi või mobiil-id ikoonile, mina kasutasin mobiil-id, sest id-kaart kipub maci peab jukerdama. Edasi avaneb järgmine aken:

val3sinna tuleb sisestada oma mobiiltelefoni number ja klikata ikoonile “Saadan”, edasi avaneb järgmine aken:

val4kus kuvatakse nimi ja isikukood, edasi tuleb klikata ikoonile “Hääletema”, avaneb järgmine vaade:

val5kus saab valida sobiva kandidaadi nime. Valisin selle, kes Titeblogile kõigepealt vastas ja kelle koduerakonda soovitab Äripäev (minu arvamus ühtib laias laastus Äripäeva omaga). Edasi klikata ikoonile “Valin”, avaneb järgmine aken:

val6

kus saab oma valiku veekord kinnitada, klikates ikoonile “Kinnitan”, edasi avaneb viimane aken ning ongi asi tehtud. Lihtne, võtab aega kõige rohkem minuti. Väikeste laste vanemale väga hea lahendus. Elektroonilist häält tagantjärele kontrollida ei saa, aga ma usun ja loodan väga, et see läks ikka valitud inimesele.

val7

 

Titeblogi küsimustele vastab Siret Kotka

Titeblogi küsimustele vastab järgmisena Keskerakonna Lääne-Viru esinumber Siret Kotka:

siretkotka

1. Kui te tulete võimule, siis millega rõõmustate väikeste laste vanemaid? 
Vastus: Keskerakonnal on üsna selged sihid, mida tuleb Eesti perepoliitikas lähiaastatel muuta. Rääkides otseselt väikeste laste vanematest, näeb meie programm ette igale lapsele lasteaiakoha tagamist. Kindlustunne, et laps on hästi hoitud ja haritud, võimaldab vanematel naasta tööellu. Keskerakond plaanib tõsta ka lastetoetusi. Me teame, et Eestis oli 10 aastat lastetoetuse suuruseks 19 eurot, see oli tõeliselt häbiväärne. Keskerakonna soov on kasvatada esimese ja teise lapse toetus 75 euroni kuus ning alates kolmandast lapsest 300 euroni kuus. Lisaks tagame iga lapse kohta lapsehooldustasu kuni kolmanda eluaasta lõpuni vähemalt 350 eurot kuus. Lapsehooldustasu võimaldab vanematel paindlikumalt otsustada, millal ollakse valmis tööellu naasma. Kui soovime näha ka Eesti rahvaarvu kosumist, siis tuleb seadustada suure perena juba kolmelapseline perekond ning tõsta suure pere toetusi. Uuringud näitavad, et kolmas laps jääb Eestis enamasti sündimata majanduslikel põhjustel. Ometi suudaks just see meede Eesti demograafilist olukorda oluliselt positiivsemaks muuta.

2. Titeblogi lipukirjaks on: Igasse Eesti peresse viis last! Kas peate sellist üleskutset mõistlikuks, miks ja mida selle eesmärgi saavutamiseks tegema peaks?

Vastus: Nagu eelpool mainitud, on meie soov lükata Eesti rahvaarv taas kasvuteele ja Keskerakond pooldab suuri peresid ning soovib kasvatada ka nende toetusi. Kas see arv peab konkreetselt just viis last olema, on iga perekonna enda otsustada. Peamine on see, et meie lapsed oleks terved, õnnelikud ning nende eest on hästi hoolt kantud. Kõik vastavalt võimetele.

3. Mitu last ( lapselast) on Teil endal? Kas kavatsete veel lapsi saada?

Vastus: Minu isiklikuks eeskujuks on keskerakondlane ja Riigikogu liige Mailis Reps, kellel on täna juba viis last.

Kas kommentaari peale tasub minna närvi?

3

Mul on hästi tark onu. Selline wise old man, kes istub – piltlikult öeldes – kännu otsas ja kelle käest sa saad alati head nõu, ükskõik mis küsimuses. Eile hakkasime onuga rääkima kommenteerimise teemadel. “Aga miks sa vaidled nendega?” pragas onu minuga. “Nad teavad, et sa oled selline, kes paneb kohe pliuh-pläuh vastu, kui sulle midagi öeldakse. Seepärast nad sind provotseerivad. Sa peaksid enne kümneni lugema, kui midagi vastad. Või veel parem – sajani!” Onu ise on täpselt samasugune ja mu ema ka, nii et see on meil kelleltki esivanemalt (ilmselt mu temperamentselt vanaisalt) päritud. Ja me kõik – nii mina, mu onu, mu ema kui mu vanaisa – oleme soomlased.

Arumaeisaa, soomlased peaks just hästi rahulikud olema. Mu isa (kes oli loomult hirmrahulik ega läinud KUNAGI närvi) armastas rääkida lugu sellest, kuidas soomlasest isa ja poeg läinud kord metsa puid saagima. “Vaata, jänes!” öelnud poeg isale metsa minnes, või õigemini: “Katso, jänis!”. Tegid nad seal terve päeva tööd, õhtupimedani välja. No ja kui nad rampväsinutena koju jõudsid, siis vaatas isa pojale otsa ja nentis: “Jänes neh!”. Või õigemini: “Totta tosiaan, jänis!”. Sellised need soomlased on. Ülirahulikud. Ilmselt on meil siis lisaks soomlusele veel mõne teise rahva verd, et see rahulikkus on kusagile kaduma läinud. Et seda peab hambad ristis esile manama. Mingi tatarlase- või mustlaseveri või midagi veel õudsamat. Või on siis näiteks Kuopiost ehk Savost pärit soomlased nagu mu vanaisa Väinö natuke teistsugused kui teised soomlased. Sellised ägedamad. Ükskord jõi vanaisa end täis ja talle anti peksa. Kui ta üles ärkas, siis ta oli väga vihane, aga kuna ta ei teadnud, kes teda täpselt ründas, siis ta lõi ta igaks juhul kõikidel külameestel ninad üles. Umbes selline olen ka mina, ainult et mina ei kaitse ennast füüsiliselt, vaid sõnades. Aga see ürgne tung ja pime viha on meil ühised.

Aga nõuanne on hea.  Ma ei pea ju kogu aeg reageerima. Või kohe reageerima. Parem on lasta asjadel seedida ja settida ning siis vastata. Ja mõnikord võib üldse vastamata jätta. Pealegi võib igaüks, kes minu arvamusest tõeliselt huvitatud on, mulle alati meilida, ennast tutvustada ja nii oma küsimustele märksa põhjalikumad vastused saada. Luban, et loen enne kümneni, kui vastan :).

Veidi Juulikese arengust

3

juuliKolmeaastane Juulike.

Väike apdeit äsja kolmeseks saanud Juulikese arengu kohta. Olgu alustuseks öeldud, et tal on Tartu Ülikooli geneetikute poolt diagnoositud Angelmani sündroom küllalt ulatusliku nn deletsiooniga, mis tähendab, et tal on 15. kromosoomist üks geen praktiliselt puudu.

Sellise iseärasusega lapsed tavaliselt ei hakka ise sööma ega kõndima, neil on mitu korda tunnis ägedad krambihood ja nad öösiti praktiliselt ei maga. Sellistel lastel esineb tihti skolioos ehk selgroo kõverdumine. Paljud ulatusliku deletsiooniga angelmanid ei õpi isegi rinda imema ja neid toidetakse sondi abil.

Angelmani sündroomi ravi tähendab põhiliselt krambihoogude ärahoidmist rohtude abil, samuti unerohtude tarvitamist, et tagada öine uni. Kui krambihood ära hoida ja tagada uni ning toitumine, siis areneb ta nagu tavaline laps, ainult et mitu korda aeglasemalt.

Olgu öeldud, et arstid soovitasid Juulikesele krambihoogude vastu kangeid närvirohtusid, mis aga kirjanduse andmetel ei ole eriti efektiivsed ning muudavad lapse agressiivseks. Juulike on saanud sünnist saati rinnapiima (tänu ema ennastsalgavatele jõupingutustele, eriti alguses, aga ka hiljem) ning on näha, et see omab positiivset mõju ja lapsel vajadus selle järgi püsib. Tal on esinenud krambihood ainult ühel korral ühel päeval pooleteise aastaselt, mil ta põdes viirushaigust ja tal tõusis palavik. Rohkem pole kolme aasta jooksul krambihoogusid olnud ega ole laps haige olnud. Juulike magab öösiti nagu tavaline laps, 8-10 tundi korraga. Enne teise lapse sündi ei ärganud ta öösel isegi söömise ajaks, pärast lapse sündi, mil emal oli rinnas piima palju ja tekkis piimapais, võttis ta Juulikese öösiti rinnale ja sellest tekkis uuesti öösel söömise harjumus.

Juulikese areng on pärast teise lapse sündi kolm kuud tagasi ja sellega seotud rinnapiima koguse suurenemist märgatavalt kiirenenud. Ta hakkas end kohe aktiivselt püsti ajama ning seisab toe najal juba tund aega järjest ja üritab ajada üht jalga voodi peale, et end voodisse upitada. See on väga suur hüpe, kui arvestada, et veel aasta aega tagasi ta veel õieti ei roomanudki. Istuma hakkas Juulike pooleteise aastaselt, aga pärast viirushaigust ja sellele järgnenud krambihoogusid kukkus arengus pool aastat tagasi, nii et pidi uuesti istuma õppima ja hakkas uuesti ilma toeta istuma alles kahe aastaselt.

Juulike pole kolme aasta jooksul saanud ühtegi ravimit, ei antibiootikume, närvirohtusid ega unerohtu, välja arvatud mõned paratsetamooli küünlad poolteist aastat tagasi viirushoo ajal. Tema ainus rohi, kui nii võib nimetada on olnud rinnapiim ning see on olnud väga efektiivne ja pole kaasa toonud mingeid tüsistusi. Juulike on õppinud iseseisvalt kätega sööma, seda juba pärast pooleteise aastaseks saamist ja ta on kehaliselt väga hästi arenenud, tal ei esine mingit skolioosi.

Laps on rõõmus ja rahulolev, liigub aktiivselt ringi, mängib iseseisvalt mänguasjadega. Talle meeldib vees mürada, saab iseseisvalt hakkama mererannas või vannis. Talle meeldib võimelda, näiteks suudab ta kätest kinni võttes tõsta oma jalad üle pea ja teha salto ning maanduda uuesti jalgadele. Igapidi sõbralik ja tore laps ning minu enda varasemale kogemusele tuginedes nagu üks tavaline laps, ainult mõne teatud iseärasusega.

Ma armastan oma kortse!

2

Avastasin paar päeva tagasi oma silmanurkadest uued kortsud. Küllap on nad seal juba tükimat aega pesitsenud, aga alles nüüd panin tähele, et nad on palju sügavamad kui aasta tagasi. Mulle nad meeldivad, sest meenutavad ülespoole kaarduvaid päikesekiiri. Mul on hästi palju naerukortse seepärast, et ma kogu aeg kas naeran või naeratan. Hulga rohkem kui keskmine eestlane :). See tuleb mul isast, kel olid samuti silmade nurkades sügavad naerukortsud. Kui isa naeris, siis oli alati selline tunne, nagu päike tuleks välja – selline, mida nähes peab silmi kissitama. Ta nägi veel 80-aastaseltki välja nagu 50-aastane ja noored tüdrukud vaatasid talle tänaval pika pilguga järele. Mitte seepärast, et ta oleks olnud klassikaliselt ilus mees. Ei, aga tal oli ilusamast ilusam naeratus!

Veel olid isal kortsud otsa ees. Ilmselt seepärast, et ta tegi sageli üllatunud nägu ja kergitas kulme. Mul on samuti otsa ees “read” ja need mulle nii väga ei meeldi. Olen üritanud sinna ka erinevaid kreeme panna, aga siis käega löönud. Mis teha, ma olen oma isa tütar! Mul on täpselt samasugused kortsud kui tal.

Mu emal, kes oli noorena väga ilus naine, on jälle silmade vahel kortsud. Temale meeldib jällegi sagedasti kulmu kortsutada. Tema naerab väga harva ning seepärast tal silmanurkades kortse pole. Minul on ilmselt silmanurkades palju rohkem kortse kui emal :).

Tegelikult peaks oma kortsude üle uhke olema. Neid peaks armastama, mitte peitma! Sest see on elatud elu, kogetud tunded. See nägu, mille sa oled välja teeninud. Ja mis saab veel olla toredamat sellest, kui sul on silmanurkades päikesekiired?

Erivajadusega inimesed on prussakad?

35

Natsi-Saksamaal õigustati teatud inimeste, sealhulgas juutide, mustlaste, geide ja erivajadustega inimeste hukkamist põhjusel, et neid ei peetud inimesteks. Juute näiteks võrreldi rottide või prussakatega, kelle tapmine oli igati õigustatud.

Aborditeemalisest diskussioonist tuli välja, et Eestis on kombeks erivajadusega lapsi võimalikult varakult hukata ehk siis aborteerida. Põhjusel, et nad on tüliks kaelas. Umbes nii nagu rotid või prussakad.

Mis omakorda ehk selgitab laiemat suhtumist Eestis erivajadustega inimestesse, kes on nagu parasiidid, kellest on vaja võimalikult ruttu vabaneda.

Irja täiendus: ehket oleks paslik hakata mõtlema sellele, mis oleks teie arvates erivajadustega inimeste  kui parasiitide endlosung. Hetkel oleme selles staadiumis, kus arvame, et erivajadustega inimesed on kasutud ja nende kulukuse määr on suur. Seega tuleks nad mingil moel hävitada. Et vabastada ühiskond nende ülalpidamise kohustusest. Ehk tuleks kiiremas korras hakata arutlema selle üle, milline oleks lõpplahendus. Üks, milleks neid kasutada võiks, oleks meditsiinilised katsed. Muide, sellega tegeles natsi koonduslaagris väga edukalt doktor Mengele. Kindlasti oleks ka Eestis arste, kes oleks nõus erivajadustega inimestega katseid tegema. Selleks tuleks nad ilmselt ühte kohta kokku koondada. Kas gauleiter Seaperse võtab asja ette?

Kui endlosung leitud, siis võib sellele blogile siin punkti panna. Sest midagi rohkem ei ole öelda.