Juulikest hammustas sääsk ja mida arvab sääskedest naabritädi

1

Masendav. Tegin küll omalt poolt kõik, et seda ei juhtuks, kuid nüüd on see juhtunud… Juulikest hammustas elus esimest korda sääsk ja tõestus sellest koletust hetkest on tema otsa ees.

Siiamaani on meil õnnestunud nende koletute elukate rünnakuid vältida. Ükskord Roosisaarel jalutamas käies ründas meid ka tigedate sääskede parv, aga tulime pooljoostes ja Juulile kätega vehkides katet tehes tagasi ning pääsesime. Paar päeva tagasi nii hästi ei läinud. Sain küll juba õhtul enne magamaminekut aru, et head see pinisemine ei tõota. Aga  ma ei saanud seda pinisejat kätte ja jäin magama, lootes, et sääsel jääb kuidagi, imekombel Juulike märkamata. See oli viga, ränk viga. Hommikul oli Juulil “sarv” otsa ees. Piniseja oli öösel tema kallal käinud.

Eile olin ma juba palju targem. Kuuldes kõrvus tuttavat pininat, ajasin ma Inno tagajalgadele ja käskisin tal sääsed ära tappa. Inno siis kargaski püsti ja sooritas lühikese ajaga kaks mõrva. Täna hommikul Juulil enam uusi hammustusi polnud. Jess!

Naabritädi, kes meile iga natukese aja tagant mune pakkuda üritab ja Juulil poolvägisi katsikul käis, on aga tõsises mures. Sain temaga paar päeva tagasi ukse peal kokku. “Ega sa ometi akent lahti hoia?” küsis ta kulmu kahtlustavalt kipra ajades. “Kiholasõ (sääsed võro keeli) tulõva sisse”. Seejärel seletas tädi, kuidas tal oli üks öö aken lahti olnud ja kuidas siis terve parv kiholasi oli aknast sisse murdnud ja kuidas ta oli neid käterätikuga tapnud, nõnda et terve sein oli verepritsmeid täis. Tädi ütles, et tal on nende kiholaste suhtes hirmus allergia ja astma välja kujunenud – nii kui pureda saab, nii kohe kratsima hakkab.

Ma ei hakanud temaga vaidlema, ainult noogutasin. Eile sattusin aga temaga taas ukse peal kokku ja nüüd oli tädil uus häda, või õigemini uus põhjus, miks ta end kratsima peab. Nimelt paar päeva tagasi puhus üks ema koos oma väikese tütrega õues seebimulle. Nägin neid poodi minnes – nad olid hästi armsad. Aga tädi oli nende peale hästi pahane. “Ma ei saa aru, miks nad pidid minu akna alla tulema,” tõreles ta. “Mul on selliste asjade peale hirmus allergia ja astma!”. Tädi sõnul tekitasid aknast sisse tunginud mullid talle hirmsa nahaärrituse, nii et ta ei saa nüüd muud teha kui ainult ennast kratsida. “Vaata, kas mul on kaela peal mingi lööve või,” palus ta mind. “Hirmsasti sügeleb”. Vaatasin. Ei olnud.

Rääkisin asjast ka Innole. Inno hakkas naerma ja ütles, et seebimullid nii kõrgele kui viiendale korrusele, kus tädi elab, ei tõusegi. Ja et ilmselt on tädil lihtsalt mõni toidutalumatus – näiteks gluteeni- ja kaseiini (piimavalgu-)allergia tekitavad samuti hirmsat sügelust.

Ilmselt tõesti. Kuid ma ei hakka seda talle selgeks tegema. Pärast hakkab veel süüdistama, et pidi end minu jutu pärast mitu päeva kratsima.

Mina aga katsun seda sääskede asja rahulikumalt võtta. Egas üks või kaks hammustust last tapa. Päris hulluks ei saa ju ka nende sääskede (ja seebimullidega) minna :D

About these ads

One comment on “Juulikest hammustas sääsk ja mida arvab sääskedest naabritädi

  1. Edmund ütleb:

    Ehk tasuks sääsevõrk titehälli ümber paigaldada?