Juuli aktiivne nädal

2

Sel nädalal on mind hämmastanud, kui aktiivseks on muutunud meie väike Juulike. Küll ta võib oma väikeste käte ja jalgadega vehelda! Vankris vehkleb ta vahel nii ägedasti, et vankrikate lendab kauges kaares. Ja kui suureks on ta meil kasvanud! Varsti ei mahu enam vankrisse ära, nii pikaks ja laiaks on ta juba kasvanud.

Ja seda tema mängulusti küll! Igal hetkel, kui ta just parajasti ei söö või ei maga, on ta valmis mängima ja sinna juurde lõbusasti naeru kihistama. Kunagi ei ole ta halvas tujus, alati on ta valmis rõõmustama ja meil oma naeruga tuju heaks tegema. Kutsume teda oma “väikeseks sõbraks” ja seda ta ongi. Väike sõber, kellega on nii tore koos olla. Kellest ei tüdine kunagi ja kellele on nii vahva uusi asju õpetada. Niisama vedeleda ja päeva nautida. Jalutada, mängida, võimelda, maailma avastada ja mõtestada. Tänu kellele muutus meie kooselu veel toredamaks ja armastus veel suuremaks. Ei uskunud, et see nii olla võib, aga näe, Juulike tõestas vastupidist.

Juulike on olnud aktiivne laps sünnist peale, juba sünnituslaual ajas ta oma pea söakalt püsti, aga nüüd on ta eriti aktiivseks muutunud. Mis on omamoodi naljakas, kui mõelda, et magab ta jälle väga rahulikult, õhtul kella üheteistkümnest hommikul kella seitsme-kaheksani välja.

Kaalus on ta ka viimastel aegadel hirmsa hooga juurde võtnud. Käed ja jalad muutuvad muudkui pontsakamateks. Söömisega on tal sedasi, et vahepeal ta sööb vähem ja siis jälle rohkem, vähese sööma perioodidele järgnevad suure sööma perioodid. Juulike ise reguleerib ja mina elan tema rütmis. Ei kujutaks kuidagi ette, et peaksin praegu tööl käima. Ükskõik kuidas karjääriemmed seda ka ei põhjendaks, mina ei usu, et nii väikese lapse kõrvalt on võimalik tööl käia. Tööl käimise all mõtlen ma siis lapsest eemal tööl käimist. Kodus, usun, on võimalik töötada küll.

Tema arengut on nii põnev jälgida, et sellest ei tahaks mingi hinna eest ilma jääda. Nüüd ootame, millal see väike tegelane roomama hakkab. Entusiasm ja valmidus paistab tal selleks igatahes juba olemas olevat, sest kätega nügib ta end juba edasi, kui teda taldadest toetada. Hammaste tulekuni pole ka enam palju jäänud. Palju toredaid hetki on ees ja iga hetk on omamoodi huvitav. Seepärast soovitangi kõigil emaks saavatel võtta see aeg, mis teile pärast lapse sündi antakse, ja nautida seda südamest, elades kaasa lapse igale arenguetapile. Juba seepärast tasub seda teha, et lapsed õpetavad meile eelkõige meie enda kohta – kes me inimestena tegelikult oleme. Mina olen näiteks teada saanud, et olen palju leebem ja rahulikum kui ennist arvasin. Kuid samas ka otsusekindlam ja tugevam. Näiteks ei ole mul enam mingi probleem inimestele “ei” öelda, kui ma midagi teha ei taha. Juuli sünd on mind palju enesekindlamaks muutnud.

Sel ajal, kui mina siia kirjutasin, tegi aga väike sõber uue edusammu. Ta on kätte haaranud mänguasja, mille mu sõbranna talle katsikukingiks tõi, ja nüstab ning närib seda nüüd entusiastlikult. Jälle üks uus avastus, mille üle rõõmu tunda :)!

About these ads

2 comments on “Juuli aktiivne nädal

  1. Mailit ütleb:

    Vahva laps! Mulle väga meeldib see pilt. :)

  2. Irja ütleb:

    Mulle ka, ta parajasti mängib seal issiga :)