Pärast meeleolukat 2009. aasta Hundisilma jaanipidu, kus Edgar end korralikult nö ära säädis ja keelitas oma tallu ööseks jääma, sõitsime Pärnumaale meie armsasse Treimani randa, pikutasime seal, kui järsku tuli telefonikõne tuttavalt numbrilt ”Blocked”. Ahhaa- Edgar, aimasin kohe ja nii see oligi. Ent hääl, mis sealt kostis oli selline hädine. Nagu oleks mehel munandid kruustangide vahele litsutud. Ehmatasin päris ära ja pärisin, mis lahti. Vastuseks tuli, et pärast jaanipidu sattus ta kohe haiglasse, ei saanudki täpselt aru, kas oli uus infarkt, või midagi sellelaadset, aga igal juhul rääkis ta end lebavat haiglas ja jutust võis aimata, et ta sooviks väga, et me teda vaatama läheksime. Ahjaa, Edgar küsis veel, et ka me seda filmi oleme vaadanud, mis ta meile enne Hundisilmalt tulekut andis, ja mis rääkis John Lennoni ja tema naise Yoko Ono poliitilisest tegevusest USAs, ma siis vastasin, et ei ole veel jõudnud, aga teeme seda esimesel võimalusel. Edgar küsis veel, et mis me teeme, vastasin, et pikutame parasjagu rannas ja loeme raamatut. Minul oli vist tookord pooleli “God’s War”, mis rääkis ristisõdadest, autor Christopher Tyerman. Väärt lugemine, mis peaks nüüdseks olema ka eesti keelde tõlgitud. Irjal oli, nagu alati, pooleli mitu raamatut, aga seal rannas sirvis ta oma lemmiklugemist, naisteajakirju, parasjagu värsket Lilitit, ilmus kunagi säärased väljaanne, toimetajaks oli Manona Helk, endine Manona Visnapuu, praegune Manona Paris. Edasi soovisin Edgarile head paranemist ja lõpetasin kõne. Loe edasi