Imetamine, uni ja seks

4

Veel üks minu viimase aja meeldivamaid avastusi on see, kui hästi ma nüüd, pärast emakssaamist magan. Olin enne krooniline unetu ja igaõhtune magamajäämine võrdus minu jaoks tohutu pingutusega, mille jaoks pidin koondama kõik meeled. Pahatihti ei tulnud uni aga siiski. Need minu varasemad une-eelsed rituaalid ajasid Inno lausa naerma. Ärge naerge, aga ma ei saanud magama jääda enne, kui olin kustutanud või kinni katnud kõik koduelektroonika vilkuvad tulukesed. Isegi teleka sisselülitusnupu tuli segas mind. Või mulle tundus, et segas. Vahet pole, ma ei saanud selle “valguses” magama jääda. Siis segasid mind igasugused krõbinad. Ma ei saanud ja ei saa vahepeal ka nüüd uinuda siis, kui telekas mängib (Innole, pagan võtaks, on aga teleka mängimine kui hällilaul, just soodustab magamajäämist). Loomulikult ei saanud ma magama jääda, kui põles lamp või kui Inno pimedas toas arvutit uuris – selle ekraan ju helendas! Ma ei hakka siinkohal üldse rääkima tilkuvast kraanist, eks ole. Mul on selline lollakas omadus, et kui ma kuulen monotoonset heli, siis see hakkab mu peas vastu kajama. Ainult vihmasabin või torm ja muud looduse hääled ei sega mind. Äikesevihma ajal ongi mul tegelikult kõige parem uni, mis on naljakas, sest ma jubedasti kardan välku. Pigistan Innot tugevasti käevarrest, kui äikese ajal väljas jalutama juhtume. See hirm äikese ees on päritud mu emalt ja ema isalt, minu ingerisoomlasest vanaisalt Väinölt, kel oli selle loodusejõu ees suisa seesugune hirm, et ta pani äikese ajal alati kummikud jalga ja redutas keldris, kuni äike üle läks :).

Aga niipea kui ma rasedaks jäin, ei suutnud ma oma õnne ära uskuda – kus ma siis alles magasin! Ja nii sügavalt ja nii rahulikult nagu ei kunagi varem oma elus. No vast lapsepõlves magasin ka nii hästi. Ja seda und jätkub mul siiamaani. Õnneks on Juulike ka selline laps, kes laseb oma emmel magada. Läheb kella 10-11 ajal tuttu ja uuesti süüa nõuab ta alles hommikul, kella 8-9 ajal. Kui tal on nn suure söömise ajad, siis ta äratab mind ka varahommikul kella 4-5 ajal, aga sellest hoolimata tunnen hommikuti, et olen ergas ja välja puhanud. Nii et ka selles suhtes on rasedus ja sünnitusjärgne elu olnud minu jaoks tõeliseks õnnistuseks. Inimesed, kes on alati hästi maganud, ilmselt ei kujuta seda ette, kui mõnus võib olla magada kroonilisel unetul. Kuidas seda tunnet kirjeldada? Nagu kroonilisel võlgnikul kustutataks kõik võlad? Umbes midagi sarnast.

Kuna ma olen nii hästi välja puhanud, siis jaksan ka palju ette võtta. Näiteks jalutame Innoga nädalas mitu korda ümber Tamula järve. Kohalikud siin ilmselt juba naeravad, et jälle meie oma lapsekäruga tuleme, aga midagi pole teha – tunnen, kuidas see rohke liigutamine mulle kasu teeb. Rasedusaegne tselluliit on ka praktiliselt ära kadunud. Eile panin rannas suure hirmuga esimest korda päevitusriided selga ja takseerisin end igast küljest, et mitte teisi oma vormist väljas kehaga ära ehmatada. Aga näe, ainult imepisikesed mügarikud ongi veel reitel ja näha on neid ainult lähedalt vaadates. Inno ütles, et mul on väga seksikas keha (ok, tema kommentaar ei loe, sest tema on kohustatud nii ütlema :)) ja mul sai sellest väga hea meel.

Minu meelest on ka tema viimasel ajal väga seksikas ja olen oma üllatuseks avastanud, et mul hakkab jälle tekkima seksiisu. Ütleme nii, et siiamaani on see olnud küllaltki tagasihoidlik. Ilmselt on asi imetamises – kui sul on ikka rinnad pingul ja piima täis, siis ju nii väga ei seksi. Laps tahab ju süüa ja sa ju ei jäta teda karjuma, et samal ajal seksida. Mõned korrad oleme siiski seksinud, aga tunnistan, et suuremat isu mul selleks pole olnud. Õnneks on Inno olnud kannatlik, nii et mina väidaks, et “seksihulluks” teda siiski nimetada ei saa. Mulle on ta olnud hea ja hell, minuga igal sammul arvestav mees, täiuslik partner ja tõeline sõber.

Nüüd on aga seksiisu pisitasa uuesti tekkima hakanud ja ma arvan, et see on loomulik – Juulike saab varsti 5-kuuseks ja hakkab kuu aja pärast lisatoitu saama. Siiamaani on ta ainult rinnapiima saanud. Eks loodus ongi asjad nii seadnud, et ema on esimesed kuus kuud peaasjalikult lapse päralt – isa järg jõuab kätte siis, kui laps muud toitu sööma hakkab.

Tundub, et toredad ja põnevad ajad on ees. Lapseke kasvab ja areneb nii, et seda on lust vaadata, ja varsti saavad ka emme ja issi üksteisele natuke rohkem aega pühendada :).

About these ads

4 comments on “Imetamine, uni ja seks

  1. Mailit ütleb:

    Mind ka häirivad igasugused krõbinad. Ei meeldi ka, kui õues või kõrvalkorteris keegi lärmab, kui magama tahan jääda. Toavalgus peab olema nii pime, kui antud hetkel võimalik on. Ja kelli! Ei mingeid tiksuvaid kelli minu elamisse … Tegelikult polegi mul peale arvutil ja mobiilil oleva kella ühtegi kella elamises …

  2. karmen2 ütleb:

    Inno kirjutas ju kunagi Postimehes, et pigem sureb, kui elab elu, kus iga päev seksida ei saa. Mäletan, et mitmed tuttavad väikeste lastega emad olid sellest tookord šokis. Kas nüüd on seisukohad siis muutunud?

  3. Inno ütleb:

    Eks Postimehe kommentaaris sai natuke vinti üle keeratud, et rohkem huvi ärataks, nagu see ikka ajakirjanduses tavaks. Teema oli prostitutsiooni keelustamine, panin end seksinäljas mehe olukorda ja leidsin, et teatud raha eest ja tingimustel võiks ikkagi lubada seda nälga kustutada, et vähendada näiteks vägistamiste ja peretülide hulka. Samuti on seksiost õigustatud neile, kes ühel või teisel põhjusel muidu seksi ei saa. Näiteks Soomes on päris suur seksiostjate grupp üksikud invaliidid.

    Mu enda elus on olnud perioode, kus pole ligi pool aastat seksinud, ja pole olnud eriti isugi, ning perioode, kus tahan seda pea iga päev või lausa mitu korda päevas. Pean ausalt tunnistama, et kooselu Irjaga rahuldab mind täiesti, nii et mul pole vaja otsida lahendusi kuskilt mujalt.

  4. Irja ütleb:

    Mailit, mul sama lugu kelladega – ma olen isegi kelladel patareid välja võtnud :). Ühel meie korteris oleval kellal on kogu aeg kell 5 :)