Kodusünnitus kogub populaarsust ka kuulsuste seas

6

Väljavõte ajakirjast Hello.

Tuleb välja, et kõik rikkad ja ilusad ei ole sugugi too posh to push! Värskes inglise ajakirjas Hello räägib inglise endise ragbikuulsuse ja praeguse BBC spordikommentaatori Matt Dawson’i (39) 26-aastane noor kaasa Carolin, et sünnitas nende esimese lapse, 3-kuuse Alexi kodus.

Paar, kes on olnud koos juba peaaegu kolm aastat ja abiellus eelmise aasta septembris, otsustas juba raseduse alguses, et tahab vettesünnitust omaenda kodu vaikuses ja rahus. “See ongi üks põhjus, miks ma ei vajanud sünnituse ajal mitte mingeid valuvaigisteid ja olin nii lõdvestunud, sest see kõik oli mulle nii tuttav,” räägib Carolin, kes sünnitas kööki paigaldatud sünnitusvannis.

Väike Alex sündis pärast 28 tundi kestnud sünnitust kell 6 hommikul. Carolin, keda aitas lisaks tema abikaasale ka privaatämmaemand, tänab veel hüpnoteraapiat, mis aitas tal sünnitusvaludega hakkama saada. “See ei ole selline hüpnoteraapia, kus su teadvus on välja lülitatud,” seletab ta, “vaid sa püüad lihtsalt lõdvestuda ja oma aju läbi  toredate mõtete kontrollida. Sa treenid oma aju nii, et lased pressidel lihtsalt juhtuda, selle asemel, et nende vastu võidelda, nii lood sa oma väikese ruumi”. Carolin’i sõnul selline tehnika tõesti töötab.

Matt ütleb, et oli alguses kodusünnituse suhtes väga skeptiline, kuid kui oli käinud asjakohastes workshop‘ides, mida sõbrad talle soovitasid, siis pöördus temagi kodusünnituse usku. Tema ülesandeks oli sünnitusel poeg vee alt kinni püüda ja nabanöör katki lõigata.

Huvitav on ka märkida, et Carolin ei ole mitte tavapärane tibi, vaid noor naine, kes õppis Matt’iga kohtumise ajal Bedfordshire’i ülikoolis marketingi ja kommunikatsiooni. Kuid nüüd soovib ta hoopis täiskohaga ema olla ega näe vähimatki vajadust karjääritegemiseks. Tema abikaasal, kes kohe Londoni olümpiat kommenteerima hakkab, ei ole selle vastu midagi. “Tal on arvatavasti palju nõudlikum amet kui mul. Kui ta on valmis seda tegema, siis happy days.”

-

Paistab, et järjest rohkem naisi hakkab eelistama loomulikku emadust – kodusünnitust ja lapsega võimalikult pikka kodusolekut. Mis on ju väga tore, sest viie esimese eluaasta jooksul on ema lapse jaoks ülioluline – just siis kujuneb välja isiksus. Pealegi ei ole ühtki toredamat ametit kui väikese lapse kasvatamine. Ka mina soovitan soojalt oma beebiga võimalikult kaua kodus olla. Lasteaedapanekust võiks hakata mõtlema alles siis, kui laps on viis aastat vana (kui siiski).

Minu jaoks oli Carolin’i jutus kõige huvitavam mõte see, et tuhudele ei ole mõtet vastu võidelda. Kardan, et ise sünnituse ajal just nii tegingi ja seepärast tõmbus mu keha krampi ning sünnitus seiskus.

Oma aju treenimine on hea soovitus. Kui see vaid nii lihtne oleks :). Sünnitus on ju ikkagi – tahad või ei taha – instinktiivne toiming ja palju juhtub sinu tahtest olenemata, treenid sa end selleks palju tahad. Nagu tippsport – sa võid ju väga tahta rekordit purustada ja olümpiavõitjaks tulla, aga lõpetad ikka viimasena. Sest jaks lõppes otsa ja enam ei suutnud – kaotajaid on alati rohkem kui võitjaid. Seepärast arvan ma jätkuvalt, et igaüks peaks valima sünnitamiseks just selle viisi, mis talle endale kõige rohkem sobib – olgu selleks siis kodu- või haiglasünnitus või keisrilõige. Titeblogi jätkab erinevate kogemuste vahendamist!

About these ads

6 comments on “Kodusünnitus kogub populaarsust ka kuulsuste seas

  1. ymarik ütleb:

    Kusjuures, olles ise hetkel just Tartus Maarjamõisas teist päeva oma tibuga silmast-silma kohtumist ootamas, ütleksin, et ka siin on õhkkond uskumatult rahulik, vaikne ja mõnus. Nagu polekski haiglas. Ja personal on väga meeldiv, toetav, sõbralik ja hooliv. Võib öelda, et seni olen meeldivalt üllatunud.

  2. Irja ütleb:

    Kas tibu juba käes? Kirjuta siis ka, kuidas sünnitus läks?

  3. ymarik ütleb:

    Jah, meie ilus tibu sündis nädal aega tagasi pärast pikka väljameelitamist. Sünnitus läks muidugi ristivastupidi minu ootustele – lootsin võimalikult loomulikku sünnitust, aga läks ikka nii, nagu minema pidi (prostaglandiini tabletid, lootevete avamine, oksütotsiini tilguti, epiduraal, ulatuslikud rebendid, keskmisest suurem verekaotus). Paraku kogu minu rasedusaegne positiivne meelestatus, joogas ja vesivõimlemas käimine sünnitust kergemaks ei teinud (kuigi mine tea, võib-olla oleks võinud halveminigi minna). Aga kui ma vaatan seda ilusat väikest imet enda kõrval, siis on selge, et ta on kõike seda väärt. Ja ma teeksin seda vaatamata valule ja muule uuesti!

    Aga kui teemasse kirjutada, siis ma mõistan täiesti neid, kes soovivad kodus sünnitada. Haiglasolek lisab kindlasti teatud koguse stressi. Samas tean ka kindlalt, et kodus sünnitamine pole minu jaoks – näiteks see sünnitus poleks kodus üldse saanud toimuda, sest vajalik oli ikkagi meditsiiniline sekkumine.

  4. Irja ütleb:

    Palju õnne!
    Kuid jah – plaani sa sünnituseks kui palju tahad, lõpuks läheb ikka nii nagu läheb. Ka minu sõbrannad on seda rääkinud :). Ise olen ka valmis uut last saama, kuid enam nii väga ei planeeri – lihtsalt lasen asjadel minna nagu nad lähevad :)).

  5. Mailit ütleb:

    Ka minu hiljuti sünnitanud sõbranna mõtles kodus sünnitamisele, kui sünnitamise päeval läks ikka haiglasse ja kusjuures seal selgus, et tuleb teha erakorraline keiser … just viimasel hetkel.

  6. Mailit ütleb:

    - kuid -