Juulikese toimekas nädalavahetus

7

Möödunud nädalavahetus oli väikesel Juulil ülimalt toimekas. Kuhu ta küll kõik ei jõudnud! Neljapäeval käis pisike piiga emme ja issiga Tartus, kus šoppasime Lõunakeskuse ökopoes ja tegime pika jalutuskäigu linnas, reedel jõudsime Põlvasse, kus avastasime samuti ühe toreda ökokaupade riiuli – Edu kaupluses, ning laupäeval võttis meie väike pere ette väljasõidu Värskasse, kus peeti Seto Kuningriigi päeva.

Seto Kuningriigi päev on olnud üks meie lemmiküritusi juba aastaid – oleme käinud nii Mikitamäel, Obinitsas kui nüüd Värskas ja kordagi ei ole pettunud. Alati saab seal palju nalja ja seltskond on ka hästi tore. Sel aastal olime siis esimest korda kolmekesi. Väike Juuli istus vankrirataste külge kinnitatud turvahällis ja jälgis toimuvat huviga. Suures seltskonnas olemist ei pelga ta juba ammu – juba 1-kuusena käis ta emme ja issiga Võrumaa Teataja peatoimetaja juubelil ja tundis end seal kui kala vees. Kui ära väsis, siis jäi magama ja magas neli tundi jutti.

Ka Kuningriik väsitas Juulikese ühel hetkel ära ja ta jäi hällis tuttu. Magas terve tee Värskast Moostesse, kus veel heade tuttavate pool külas käisime ja ärkas alles siis, kui nendega juba tükk aega juttu olime ajanud. Siis oli jälle erk ja reibas ning osales ka “seltskondlikes tegevuses”  - kuulas mõtlikult, mida suured inimesed rääkisid ja üritas ka ise omas keeles kaasa rääkida. Sõprade arvates on Juulike väga targa ja asise olemisega tüdrukuke. “Nagu filosoof,” ütlesid nad. Väike filosoof ise vastu ei vaielnud, küll läks tal pärast tunniajast istumist  kõht tühjaks (Seto Tsäimaja aia taga einestamisest oli ju juba tükk aega möödas) ja ta hakkas häält tegema.

Tuttavad veel imestasid, et küll tema on tubli tüdruk, üldse ei pahanda. Et teised lapsed tavaliselt külas hakkavad nutma. Eks ta õige ole – ei mäletagi, millal Juulike viimati tõsiselt nuttis. Pärast sibula ärajätmist ei ole ta nutnud kordagi. Kuid üks suur rõõmustaja on ta olnud juba sündimisest saadik.

Kuna ta on nii tore laps, siis on emadus minu jaoks jätkuvalt suur rõõm. Loen teiste kogemustest ja imestan, kui räägitakse, et emad ja isad ei saa magada, sest laps ajab neid oma nutuga öösel üles. Mnjah, Juulike tudub kella 11st õhtul kella 8ni hommikul, vaid õige harvadel öödel nõuab ta ka kella 5 ajal hommikul süüa. Päeval ta siputab, naerab, uurib maailma ja mängib. Vaatab emmele-issile entusiastlikult otsa, justkui küsides: “Noh, mida vahvat siis täna ka ette võtame?”. Sehkendab palju omaette.

Ahjaa, päeval tudub ka, üsna pikalt, ja siis saab emme raamatuid või ajakirju lugeda. Või midagi kirjutada. Nagu näiteks praegu. Väljend “lapsega rakkes” tekitab minus sügavat hämmastust. Ma ei saa aru, mida see tähendab. Arutasime Innoga, et millest see võib tuleneda, et lapseke nii tubli ja rahulolev on. Ning jõudsime arusaamisele, et kindlasti mängib rolli see, et olen teda siiamaani vaid rinnaga toitnud. Ja ainult rinnaga, Juulike ei tea senini, misasi on lutt ja lutipudel. Eks ta alguses raske oli, kui ta öösel 10 korda sõi, aga nüüd on see vaev kuhjaga ära tasunud.

Ehk siis minupoolne soovitus on: kui soovite endale kerget emadust, siis ärge võtke ilmaski kasutusele lutti ja lutipudelit, toitke last ainult rinnaga. Alguses, nii 1-2 esimest elukuud on küll raske, aga pärast läheb uskumatult kergeks. Ei mingit lutipudelitega jändamist, lihtsalt laps tissi otsa ja korras! Kui hakata luttidega jändama, väsib laps lutti imedes ära ega jaksa tissi imeda, siis peate talle varem lisatoitu andma hakkama ja sellega on omakorda häda, sest alla 6-kuune ei oska ju veel hästi süüa -pudistab palju maha ega saa kõhtu täis. Kõik see tekitab närvilise olukorra, mille tagajärjel kannatavad nii ema kui laps. Loodus on ikkagi ette näinud sedasi, et laps saab toitu mitte plastpudelist, vaid ema rinnast. Probleemid tavaliselt siis tekivadki, kui hakata looduse vastu võitlema – seda muuseas mitte ainult lapse puhul, vaid ka üldse elus.

Juulikesest ei paista aga veel kuidagi, et ta veel mingit lisatoitu vajaks. Käisime neljapäeva õhtul külas veel ühel perel, kus kasvab 11-kuune. Too kaalus 8, 5 kilo, aga Juulike, kes eile 6-kuuseks sai, kaalub 8, 4. Ehk siis üks paras ponts. Ja kõik tänu rinnapiimale!

About these ads

7 comments on “Juulikese toimekas nädalavahetus

  1. Rapture2013 ütleb:

    Seda soovitust ei saa paraku puhta kullana võtta, kuna reeglina on magamise probleemid just rinnaga toidetavatel lastel mitte vastupidi – kunsttoidu peal olevad lapsed magavad palju paremini (“paremini” on muidugi suhteline mõiste), kuna kunsttoidus olev piimavalk koormab nende seedimissüsteemi üle ning nad sõna otseses mõttes lihtsalt ei jaksagi midagi muud öösel teha, kui magada ja rampväsinult päevast kõhutäit seedida. Võib-olla teie laps on niivõrd piimatalumatu, et talle avaldab samasugust mõju ka emapiim, mitte vaid lehma oma?

  2. Inno ütleb:

    Mulle tundub, kõrvalt asja hinnates, et rinnapiimas on veel mingi komponent x, mis last rahustab. Mingi zen-faktor, sest laps on rinda imedes justkui transis, silmad pahupidi jms. Rahulik laps jääb kergemini magama.

  3. tegelikult ütleb:

    see komponent on õnnelik ema!

  4. Mailit ütleb:

    Rinnapiim sisaldab ju melatoniini (“unehormooni”) ja rohkem eritub seda just öösiti. See aitab uuesti uinuda nii emal kui lapsel.

  5. Hiireke ütleb:

    Siis on teil lihtsalt vedanud. Tean ökopere tissilast, kes terve esimese eluaasta oli üldse nõus magama ainult süles – ema pidi hulluks minema. Sama pere teine laps seevastu magas algusest peale sama hästi. Ise kahtlustan esimese lapse puhul kerget sünnitraumat. Praeguseks on ta vägagi ontlik tegelane.

    Kurtsid ühes varasemas postituses väsimuse ja kõhukinnisuse üle, kas sa magneesiumipreparaate oled kasutanud? Moodsa aja inimese toidus on paraku liiga vähe magneesiumi.

  6. Hell ütleb:

    Irja! Oled võluvalt kaunis ja naiselik. See pilt on tehtud minu lapsepõlvekodu lähedal.

  7. Irja ütleb:

    Mina igatahes pooldan väga rinnaga toitmist ja julgen seda oma kogemusest lähtudes ka teistele soovitada. Laps on rahulik ja rõõmus, jääb ilusti magama, magab kaua. Rahulik laps, rahulik ema. Paradiislik emadus :). Eks see on ka mu välimusele mõjunud :).