Tartu galerii

This slideshow requires JavaScript.

Eesti äraspidine alkoholipoliitika

3

alkoMõned kodudesse masspostitusena saadetud pildilehed.

Eestis on paljud asjad äraspidised, sellise tagurpidi-antsla preemia kandidaadid. Üks sellest on alkoholipoliitika, mis keelas alkoholireklaamid ajalehtede esiküljel, mis omakorda on vähendanud reklaamimitulu ajalehes ja sellega seadnud kodumaised infokandjad raskesse seisu. Selle asemel on soodustatud igasse koju masspostitusena saabuvad pildilehed, kus alkoreklaam on esiküljel ja kõigil teistel külgedel. Masspostitus levib mitmeid kordi laiemalt kui ajalehed ja on eriti hästi kättesaadav lastele, mistõttu pole ime, et Eestis jätkuvalt üle mõistuse palju juuakse.

Juulike on asunud upitama ja asju tirima

2

upitab1Juulike on kätte saanud DVD-mängija.

Kui algul paanitses Irja, et Juulike ei hakka istuma (ta nimelt kõhutas veel pooleteise aastaselt põrandal), siis nüüd kaheselt istub ta väga kindlalt isegi libedas vannis, ilma käte abita seejuures ja on hakanud end põlvili ja sealt edasi püsti ajama. Kõik see käib väga kähku ja nii, et väga raske on reageerida.

Irja on barrikadeerinud ettejuhtuvate esemete, näiteks pappkastidega kõik kohad, kus Juulike võiks ohtlikke asju kätte saada, näiteks teleka ümbruse. Nüüd ükspäev oli ta end kuidagi upitanud üle kasti ja teleka alt kapi seest välja tirinud DVD-mängija. Täiesti uskumatu! Ühel hetkel, kui Irja selle avastas, oli Juulikesel DVD-mängija käes ja vaatas võidukalt emme poole. Umbes nii nagu Joosep Toots pärast Lati Paci kättesaamist. No on ikka tegelane!

Lisaks küünitab ta nüüd kappide, riiulite ja taburettide pealt asju, nii et midagi laokile enam jätta ei saa. Läbi on need head ajad, kus ta lihtsalt hülge kombel põrandal kõõlutas, alanud on uus, püsti ajamise ja asjade kiskumise ajastu. Irjal on tegemist, ta peab ühtelugu nüüd lapsel kannul jooksma.

upitab

Üks tugev argument erahaigla sünnituse toetuseks, millele on raske vastu vaielda

Lotta tõi välja huvitava argumendi erahaigla sünnituse toetuseks: “Kuna minu esimesel sünnitusel oli arstil tähtsam roll ja TÜ kliinikumis endale arsti sünnituse juurde palgata ei saa, ammugi mitte konkreetset arsti, siis riskida sellega, et ma satun sama personali otsa, mis eelmisel korral, oli minu jaoks mõeldamatu pärast suurt endaga tehtud tööd, et üleüldse mõelda teist korda rasestumise peale. Nii, et jah, meie perel on väga vedanud, tänu Elitele on meil suurepärane kogemus oma teise lapse sünnist, mille juures mängis suurt rolli turvatunne, et mind jägib ühel ajal väga professionaalne ja samal ajal ülimalt hoolikas arst, sest ta ei pea samal ajal oma tähelepanu jagama.”

Ehk siis: kui mul on nn riigihaiglast tõesti väga negatiivne sünnituskogemus, siis pole millegagi põhjendatud otsus sundida mind väevõimuga sünnitama selles samas haiglas (võimalik, et isegi sama personali juuresolekul). Minu meelest on see arusaadav ja sellele on võimatu vastu vaielda, või mis?

Eestisse võiks alles siiski jääda vähemalt üks alternatiivne väike ja hubane sünnituskoht neile naistele, kellele millegipärast suurem sünnikombinaat ei sobi. Nagu mõnele lapsele ei sobi kombinaatkoolid või lasteaiad ja nende vanemad saavad Eestis valida mõne väiksema kooli ja lasteaia, kus neile on, muide tagatud pearaha. Mis selles kõiges halba on ja miks sünnitus halvem on? Seal sünnivad ju samuti meie kõigi lapsed, nii nagu käivad meie kõigi lapsed koolis ja lasteaias. Ärgem olgem nii küünilised ja õelad, üks väike era-sünnitusmaja ei kahjusta kuidagi Eesti ega eestlaste huve, sellest ei jää Eesti vaesemaks, küll on võimalik võita juurde mõned sünnitajad. Kas seda on palju tahta olukorras, kus eestlasi on maailmas niigi vähe.

Irja täiendus: lisaksin juurde, et sünnitusvägivald riigihaiglas on võrreldav teiste vägivallaohvrite kogemusega. Kui inimene kogeb suurt vägivalda, siis ta tahab enda kallal vägivallatsenust kauge kaarega mööda kõndida ega suuda mõeldagi sellele, et peab teda uuesti usaldama hakkama. Kuid just seda sünnituskoha valik ju nõuab – usaldussuhet. Et sul tekiks usaldus selle koha vastu, kus sa sünnitad. Ohvril on aga väga raske või isegi võimatu vägivallatsejat uuesti usaldada. Soovitus minna raseduskriisi nõustaja juurde ei päde, sest too on osa sestsamast süsteemist.

Samuti ei veena ühtki ohvrit väide, et vägivallatseja on vahepeal muutunud ja täiesti uuesti uueks inimeks saanud. Jah, riigihaiglad võivad olla mugavad ja modernsed ja ka sealsed arstid ja ämmaemandad võivad vahepeal suhtlemiskoolitusel käinud olla jne, aga keha ju mäletab, mida sinuga seal tehti. Keha mäletab ja tõmbub krampi, instinktiivselt. On ju ütlematagi selge, et sellisel juhul on parem minna kohta, mis erineb vägivallatsemise kohast kui öö ja päev ehk erahaiglasse. Juba seepärast peaks Elite rahastamine säilima: et oleks mingisugunegi alternatiiv riigihaiglatele ja et seal sünnitamine ei oleks üle mõistuse kallis.

Miks on koolihariduses pearahasüsteem hea, aga sünnitamisel halb?

Sündivad lapsed on sattunud Eestis tänamatult ebavõrdsesse olukorda võrreldes näiteks kooliõpilastega. Vaike tõi välja huvitava pointi: “Minu arust ei pea riik toetama kallist erahaigla sünnitust. See on sama loogika, et igale lapsele on ka kohustuslik tagada põhiharidus. On elukohajärgsed riigikoolid (nii head või halvad, nagu nad parajasti kuskil on). Kas siis kui lapsevanem tunneb, et tema laps näiteks peab saama erakooliharidust, peab ka riik selle kinni maksma?”

Eestis kehtib nimelt koolihariduses nn pearahasüsteem, kus lapsele on riigi poolt ette nähtud õpperaha (vähemalt 83 eurot kuus) ja seda olenemata sellest, kas tegemist on riigi-, munitsipaal- või erakooliga. Ehk siis erakoolid saavad riigilt lapse harimiseks samadel alustel toetust kui riigikoolid. Lapse sünni puhul kehtis seni samasugune süsteem: sündivale lapsele oli ette nähtud pearaha (ca 1000 eurot lapse kohta), mis läks siis kas era- või riigihaiglale. Nüüd on aga erahaiglas sündivalt lapselt see pearaha ära võetud. Kui lähtuda võrdse kohtlemise printsiibist, siis peaks ka erakoolis käivatelt lastelt pearaha ära võetama, või mis? Või siis tagatama pearaha kõigile Eestis sündivatele lastele- see peaks aitama muu hulgas näiteks kodusünnitajaid.

Üks vanem lapsega kodus- kas igand või uuenduslik tööjaotus?

7

Kui üks vanem, kas siis ema või isa jääb lapsega koju, siis peetakse seda mõttetuks igandiks praegusel lapsehoidjate-sõimede-lasteaedade-päevakeskuste ajastul. Isegi see, et üks vanem tegeleb lapsega rohkem kui teine pole kuigi populaarne, sest see ahistab teise vanema õigusi.

Eeskujulikuks peetakse lähenemist, kus mõlemad vanemad tegelevad lapsega võrdselt, see on siis öösel söödab ja kussutab last vahepeal ema, siis isa, ühel päeval viib lapse lasteaeda ema, siis isa ja sama käib lasteaiast või sõimest toomise kohta. Kui laps haigeks jääb, siis jääb korra koju lapsega ema ja siis isa, või siis käib pool päeva haige lapse juurest tööl ema ja pool päeva isa.

Ent kas see on ikka kõige parem lahendus? Irja on mulle vahel öelnud, et ta ei kujutaks ette, kuidas ta peaks hommikul tööd tegema, kui on olnud öö läbi lapsega üleval. Tõesti, hea point. Ma ise pean tunnistama, et mul ei tule töötegemisest eriti midagi välja, kui laps on olnud öösel rahutu ning ma pole saanud korralikult magada. Ma olen tähele pannud, et olen siis autoroolis vähem tähelepanelik ja hajevil, kipun unustama asju, mu reaktsioon ning otsuste tegemise kiirus on aeglasem. Ma pole nii efektiivne. Ja seda kõike siis, kui olen lihtsalt rahutu lapsega samas toas püüdnud magada. Mis oleks veel siis, kui oleksin pidanud olema öösel lapsega üleval ja teda kussutama? Ma tean, olen siis täiesti töövõimetu. Kui last söödavad ja kussutavad öösel mõlemad vanemad, siis on mõlemad hommikul töövõimetud. Aga kes siis tööd teeb? Kuidas suudavad unised vanemad hommikul autorooli istuda? Aga kui nad teevad avarii? Või unustavad väsimusest lapse autosse, nagu juhtus äsja ühe Atlanta isaga, 22-kuune laps suri autos ja isa süüdistatakse nüüd lapse tahtlikus tapmises. Kas võrdsus tähendab, et lapse haigestudes peavad mõlemad vanemad võtma haiguslehe? Või tähendab võrdne öine lapsega tegelemine seda, et üks vanematest, näiteks isa võtab endale haiguslehe ja paistes näo ning vidukil silmadega ema peab hommikul tööle minema?

Ma ausalt öeldes ei mõista, miks on halb selline tööjaotus, kus üks vanematest tegeleb lapsega rohkem kui teine, on nö juhtiv vanem ja teine keskendub rohkem töö tegemisele? Lapsega ei pea tegelema tingimata ema, see võib olla isa. Aga point on selles, et mitte ajada taga võrdsust, vaid lasta ühel vanematest tegeleda rohkem lapse asjadega ja teisel muude asjadega. Neid rolle võib vahetada, aga tähtis on tööjaotus. Öeldakse, et tööjaotus oli üks inimkonna arengu pöördelisi saavutusi, kus üks inimene ei pidanud enam tegelema kõigega, ta sai spetsialiseeruda. Spetsialiseerumine võimaldas kokkuvõtes teha asju paremini, kui neid oli võimalik teha siis, kui pidi tegelema kõigega. Mis selles halba on, kui üks vanematest saavutab lapsega tegelemises suurema professionaalsuse? Võimalik, et üks vanematest sobibki näiteks rohkem lapsega tegelema ja teine rohkem muudeks asjadeks.

Kas see, kui üks vanematest rohkem lapsega tegeleb ja teine rohkem muuga on ikka mõttetu igand, või on tegemist hoopis tööjaotusega? Kus siis ema, või siis isa saavutab lapse või lastega tegelemises kõrgema professionaalsuse kui ta oleks eales saavutanud siis, kui oleks pidanud kõiki asju võrdselt tegema. Aga kui see ongi üks inimkonna arengu võtmeid, selline tööjaotus? Kus laps saab parima professionaalse tähelepanu ja kohtlemise osaliseks.

Miks me oleme halvemad kui soomlased?

111

pop

Väljavõte Epoca veebist.

Sünnituse väärtustamise teema juurde on paslik tuua mõni infograafik. Brasiilia ajakiri Epoca on kokku pannud ülevaatliku infograafiku, kus on toodud ÜRO andmetel rahvaarvu muutus 1950. aastast kuni 2100. aastani. Rahvaarvu muutust saab jälgida nii numbrite kui mullidena, mulli peale klikates tuleb ete vastava riigi rahvaarvu muutus, mida saab võrrelda teiste riikidega.

Mis Eesti puhul (alumine roheline joon ülal) torkab silma, on rahvaarvu püsiv langus, sama kehtib Läti ja Leedu puhul (rohelisest kaks ülemist joont). Samas Soome (ülevalt teine joon) ja Rootsi (ülemine joon) torkab silma rahvaarvu püsiv kasv.

Selles, miks Eestis sünnitust ja sünnitajaid vähe väärtustatakse ongi, vähemalt osaliselt olemas vastus küsimusele, miks Eestis rahvaarv püsivalt väheneb.

Tappev alkohol

Tubakatoodete tarvitamine tekitab kergesti sõltuvust, Eestis on suitsetajaid ligi 25%, suitsetamine on kahjulik tervisele, seetõttu on Eestis tubakatoodete reklaamid keelatud. Pärast reklaami keelamist on suitsetamine hakanud vähehaaval vähenema.

Alkoholi tarvitamine tekitab veel kergemini sõltuvust kui tubakas, Eestis on alkohoolikuid ligi 50%, alkoholi tarvitamine on tervisele sama kahjulik kui suitsetamine, massiline alkoholism mõjutab sündivust ja kuritegevust, ent millegipärast tuleb Eesti meediakanalitest alkoholi tarvitamist propageerivaid reklaame söögi alla ja söögi peale.

Ma ei kujuta hästi ette, kuidas on Eestis võimalik sellises olukorras alkoholi tarvitamist piirata või alkoholist loobuda. Kui üks rahvas on otsustanud end kollektiivselt ise hukutada, siis ei saa ka sellele muidugimõista kätt ette panna. Vähemalt keegi teine seda tegema ei hakka.