Kas selline asi oleks Eestis võimalik: Soomet esindab Eurovisioonil erivajadustega inimeste bänd

6

eriSoome Eurovisiooni-esindaja Pertti Kurikan Nimipäivät, väljavõte Iltalehti veebist.

Soomes on käimas tõeline erivajaduste revolutsioon: lisaks sellele, et ühiskond on keskendunud erivajadustega inimeste murede lahendamisele ja loob neile võimalikult inimlikke elutingimusi, valisid soomlased eile õhtul Soomet tänavu Viinis esindama erivajadustega, õigem oleks öelda arengupeetusega inimestest koosneva punkbändi Pertti Kurikan Nimipäivät (bändi nimi tuleb kitarrist Pertti Kurikka nimest) looga Aina mun pitää.

Tegemist on 2009. aastal loodud rühmaga, kus esinevad neli dauni sündroomiga meest, kellest osal on lisaks autism (ja kes oleks Eestis levinud seisukoha järgi, khmmm.. pidanud olema juba ammu aborteeritud kui ühiskonnale mõttetud tegelased või siis suletud mõnesse kinnisesse asutusse nagu siin blogis varem kirjeldatud sarnane noormees Jonathan). Bänd on olnud väga edukas, käinud ligi 200 turneel ja esinenud lisaks Soomele veel USAs, Saksamaal, Kanadas, Kosovos, Šveitsis, Hollandis ja Norras. Möödunud aasta detsembris andis ansambel 10 kontserti Inglismaal. Bänd on välja andnud mitu heliplaati ja lugematul hulgal singleid.

Euroloo Aina mun pitää sõnum on iseenesest samuti huvitav, kus kirjeldab erivajadustega inimeste elu, kellele sunnitakse pidevalt asju peale ja ei lasta lihtsalt elada. Bändi liikmed loodavad selle looga aidata oma saatusekaaslasi kogu maailmas. Loodetavasti aitab see sõnum muuta suhtumist erivajadustega inimestesse ka Eestis.

Irja kommentaar: Eestis oleks tõusnud tohutu kisa, kui intellektipuudega inimesed oleks tahtnud Eurovisoonile minna, et neid värdjaid nüüd pole küll mõtet lasta Eestile häbi tegema Eurovisioonile. Samas on hea, et see asi Soomes juhtus, sest Soome on Eestile nii lähedal ja see kiirendab Eestis protsesse, et kõigisse, ka intellektipuudega erivajadustega inimestesse hakataks suhtuma kui inimestesse. Selleks olekski vaja Eestis vasakpööret, et ka intellektipuudega inimestesse hakatakse suhtuma kui inimestesse, parempoolsed ei hakka seda iial tegema, nemad on pimestatud oma edukultusest.

Eesti suhtumist erivajadustega inimestesse näitab kõige kujukamalt Delfi uudise pealkiri, mis karjub: Eurovisiooni fännid šokis – kas Soomet esindavad Viinis tõesti erivajadustega inimesed? Artiklis nimetatakse Pertti Kurikan Nimipäivät laulu “sotsiaalpornoks”. Sügavalt piinlik on täna Delfi pärast. Nii piinlik, et ei tea, kuhu silmi peita. Kindlasti ei esinda see jäle kirjutis kõikide eesti inimeste seisukohti, kuid näitab, et meil on veel väga-väga pikk tee käia, enne kui meist saab tõeline Põhjamaa. Ühiskonna arengutaset näitab see, kuidas selles suhtutakse kõige nõrgematesse. Delfi uudist lugedes jääb mulje, nagu me poleks jõudnud eelmisest sajandist kaugemale. Sama hästi võiks ju ka küsida: Kas Soomet – või Eestit? – esindavad Viinis tõesti naised? Või kas Soomet esindavad Viinis tõesti homod?? Aeg on lõpetada inimeste diskrimineerimine selle põhjal, mida nad enda juures muuta ei saa!

Mõttetuks peetav rinnapiim leiab üha uusi kasutusalasid

14

rinnaVäljavõte Postimehe veebist.

Rinnapiim, mida isegi arstid on hakanud mõttetuks pidama, leiab laias maailmas üha uusi kasutusalasid. Näiteks, nagu kirjutab Postimees, viitega USA meesteajakirjale Men’s Health, on hakanud rinnapiima tarbima isegi kulturistid, kuna see aitab paremini lihast kasvatada kui miski muu. Jutt käib rinnapiima “erilistest omadustest”, mida kusagilt mujalt ei leia.

Mõttetut asja teadlikud kulturistid ei tarbiks, pealegi veel suure raha eest. Samas aga, nagu räägivad kulturistid, sõltub rinnapiima kvaliteet otseselt sellest, mida ema sööb. Ehk siis rämpstoitu tarbiva ema rinnapiim on samuti rämps. Selles osas jällegi väärt vihje, sest väga levinud on müüt, et rinnapiima koostis ei sõltu ema toitumisest. Seda räägivad eriti kunstsegude propageerijad, kes on välistanud seose ema toitumise ja rinnapiima kvaliteedi vahel, sisendades, et tõeline kvaliteet on ainult kunstsegu purgis.

Lühike valimisõpetus Maciga valijatele

5

val0Kõigepealt tuleb minna valimiskomisjoni kodulehele internetis. Seejärel klikata seal rohelisele nupule: Laadi alla Max OS X valijarakendus. Seejärel laetakse arvutisse fail rk2015.dmg. Kui sellele klikata, avaneb uues aknas järgmine vaade:

val1seejärel tuleb klikata ikoonile Valimine.app, misjärel avaneb järgmine aken:

val2edasi tuleb klikata kas id-kaardi või mobiil-id ikoonile, mina kasutasin mobiil-id, sest id-kaart kipub maci peab jukerdama. Edasi avaneb järgmine aken:

val3sinna tuleb sisestada oma mobiiltelefoni number ja klikata ikoonile “Saadan”, edasi avaneb järgmine aken:

val4kus kuvatakse nimi ja isikukood, edasi tuleb klikata ikoonile “Hääletema”, avaneb järgmine vaade:

val5kus saab valida sobiva kandidaadi nime. Valisin selle, kes Titeblogile kõigepealt vastas ja kelle koduerakonda soovitab Äripäev (minu arvamus ühtib laias laastus Äripäeva omaga). Edasi klikata ikoonile “Valin”, avaneb järgmine aken:

val6

kus saab oma valiku veekord kinnitada, klikates ikoonile “Kinnitan”, edasi avaneb viimane aken ning ongi asi tehtud. Lihtne, võtab aega kõige rohkem minuti. Väikeste laste vanemale väga hea lahendus. Elektroonilist häält tagantjärele kontrollida ei saa, aga ma usun ja loodan väga, et see läks ikka valitud inimesele.

val7

 

Veidi Juulikese arengust

3

juuliKolmeaastane Juulike.

Väike apdeit äsja kolmeseks saanud Juulikese arengu kohta. Olgu alustuseks öeldud, et tal on Tartu Ülikooli geneetikute poolt diagnoositud Angelmani sündroom küllalt ulatusliku nn deletsiooniga, mis tähendab, et tal on 15. kromosoomist üks geen praktiliselt puudu.

Sellise iseärasusega lapsed tavaliselt ei hakka ise sööma ega kõndima, neil on mitu korda tunnis ägedad krambihood ja nad öösiti praktiliselt ei maga. Sellistel lastel esineb tihti skolioos ehk selgroo kõverdumine. Paljud ulatusliku deletsiooniga angelmanid ei õpi isegi rinda imema ja neid toidetakse sondi abil.

Angelmani sündroomi ravi tähendab põhiliselt krambihoogude ärahoidmist rohtude abil, samuti unerohtude tarvitamist, et tagada öine uni. Kui krambihood ära hoida ja tagada uni ning toitumine, siis areneb ta nagu tavaline laps, ainult et mitu korda aeglasemalt.

Olgu öeldud, et arstid soovitasid Juulikesele krambihoogude vastu kangeid närvirohtusid, mis aga kirjanduse andmetel ei ole eriti efektiivsed ning muudavad lapse agressiivseks. Juulike on saanud sünnist saati rinnapiima (tänu ema ennastsalgavatele jõupingutustele, eriti alguses, aga ka hiljem) ning on näha, et see omab positiivset mõju ja lapsel vajadus selle järgi püsib. Tal on esinenud krambihood ainult ühel korral ühel päeval pooleteise aastaselt, mil ta põdes viirushaigust ja tal tõusis palavik. Rohkem pole kolme aasta jooksul krambihoogusid olnud ega ole laps haige olnud. Juulike magab öösiti nagu tavaline laps, 8-10 tundi korraga. Enne teise lapse sündi ei ärganud ta öösel isegi söömise ajaks, pärast lapse sündi, mil emal oli rinnas piima palju ja tekkis piimapais, võttis ta Juulikese öösiti rinnale ja sellest tekkis uuesti öösel söömise harjumus.

Juulikese areng on pärast teise lapse sündi kolm kuud tagasi ja sellega seotud rinnapiima koguse suurenemist märgatavalt kiirenenud. Ta hakkas end kohe aktiivselt püsti ajama ning seisab toe najal juba tund aega järjest ja üritab ajada üht jalga voodi peale, et end voodisse upitada. See on väga suur hüpe, kui arvestada, et veel aasta aega tagasi ta veel õieti ei roomanudki. Istuma hakkas Juulike pooleteise aastaselt, aga pärast viirushaigust ja sellele järgnenud krambihoogusid kukkus arengus pool aastat tagasi, nii et pidi uuesti istuma õppima ja hakkas uuesti ilma toeta istuma alles kahe aastaselt.

Juulike pole kolme aasta jooksul saanud ühtegi ravimit, ei antibiootikume, närvirohtusid ega unerohtu, välja arvatud mõned paratsetamooli küünlad poolteist aastat tagasi viirushoo ajal. Tema ainus rohi, kui nii võib nimetada on olnud rinnapiim ning see on olnud väga efektiivne ja pole kaasa toonud mingeid tüsistusi. Juulike on õppinud iseseisvalt kätega sööma, seda juba pärast pooleteise aastaseks saamist ja ta on kehaliselt väga hästi arenenud, tal ei esine mingit skolioosi.

Laps on rõõmus ja rahulolev, liigub aktiivselt ringi, mängib iseseisvalt mänguasjadega. Talle meeldib vees mürada, saab iseseisvalt hakkama mererannas või vannis. Talle meeldib võimelda, näiteks suudab ta kätest kinni võttes tõsta oma jalad üle pea ja teha salto ning maanduda uuesti jalgadele. Igapidi sõbralik ja tore laps ning minu enda varasemale kogemusele tuginedes nagu üks tavaline laps, ainult mõne teatud iseärasusega.

Erivajadusega inimesed on prussakad?

35

Natsi-Saksamaal õigustati teatud inimeste, sealhulgas juutide, mustlaste, geide ja erivajadustega inimeste hukkamist põhjusel, et neid ei peetud inimesteks. Juute näiteks võrreldi rottide või prussakatega, kelle tapmine oli igati õigustatud.

Aborditeemalisest diskussioonist tuli välja, et Eestis on kombeks erivajadusega lapsi võimalikult varakult hukata ehk siis aborteerida. Põhjusel, et nad on tüliks kaelas. Umbes nii nagu rotid või prussakad.

Mis omakorda ehk selgitab laiemat suhtumist Eestis erivajadustega inimestesse, kes on nagu parasiidid, kellest on vaja võimalikult ruttu vabaneda.

Irja täiendus: ehket oleks paslik hakata mõtlema sellele, mis oleks teie arvates erivajadustega inimeste  kui parasiitide endlosung. Hetkel oleme selles staadiumis, kus arvame, et erivajadustega inimesed on kasutud ja nende kulukuse määr on suur. Seega tuleks nad mingil moel hävitada. Et vabastada ühiskond nende ülalpidamise kohustusest. Ehk tuleks kiiremas korras hakata arutlema selle üle, milline oleks lõpplahendus. Üks, milleks neid kasutada võiks, oleks meditsiinilised katsed. Muide, sellega tegeles natsi koonduslaagris väga edukalt doktor Mengele. Kindlasti oleks ka Eestis arste, kes oleks nõus erivajadustega inimestega katseid tegema. Selleks tuleks nad ilmselt ühte kohta kokku koondada. Kas gauleiter Seaperse võtab asja ette?

Kui endlosung leitud, siis võib sellele blogile siin punkti panna. Sest midagi rohkem ei ole öelda.

Mis Soomes reaalsus, Eestis veel lähiajal võimatu

48

kehitysVäljavõte YLE TV2 veebist.

Kus mitte lihtsalt erivajadustega, vaid arengupeetusega inimesed juhivad ise telesaadet ja arutavad oma probleeme.

Kel võimalus, saab vaadata YLE TV 2 pealt, saade oli eetris eile õhtul.

Saate vaatajate hulgas viidi läbi küsitlus, mille järgi ei teeks 60% aborti, kui selguks, et nad ootavad erivajadusega last. See seletab daunide suurt osakaalu Soomes, Eestis on pea kõik daunid aborteeritud. Eks seegi näita omal moel ühiskonna suhtumist. Soomes arstid aborte ei poolda, üks arst ütles saates, et kõigil munarakkudel, mis on viljastatud, on õigus sündida.

Nagu öeldakse, worlds apart.

Geenimutatsioonide põhjus- röntgeni kiirgus

mutationVäljavõte Põhja-Dakota Ülikooli veebist.

Juhtusin lugema internetist üht artiklit USA Põhja-Dakota Ülikooli veebist, kus on juttu sellest, kuidas geenides on mutatsioone, kaasa arvatud nn deletsioone võimalik esile kutsuda kiiritamise, muu hulgas röntgeni kiirgusega (x-rays).

Nõnda, kui nüüd oletame, et mõni naine on oma elu jooksul saanud palju röntgeni kiirgust, siis kas tema munarakkudes (või mõnes üksikus munarakus) võivad olla toimunud muutused, mis võivad kaasa tuua muutusi järglastele, see on siis lastele? Selle küsimusele on ääri-veeri vastatud, et võib küll, kui kiiritatud on palju, näiteks siin juhtumi puhul 22 korda 10 aasta jooksul:

mutation2Ehk siis: röntgeni kiirguse tagajärjel võivad naise munarakkudes toimuda muutused, mis võivad kahjustada lapsi, ehk siis põhjustada lastel väärarenguid. Need muutused ei pruugi olla suured, näiteks Angelmani sündroomi puhul piisab muutusest ühes geenis ja kuivõrd selle geeni puhul on isapoolne info välja lülitatud, siis on lapse areng pärsitud.

Irja rääkis, et talle oli tehtud lapsena väga palju röntgenipilte just nimme piirkonnast, sest tema puusad olid sündmisest peale nihestusega ja nende asetust taheti jälgida. Irja ei tea, kui palju ja kui vanast peast tema puusadest hakati röntgeni pilte tegema, aga ta mäletab, et neid tehti palju. Samas ei mäleta ta, kas tema kõhule pandi kaitsekate, nagu seda nüüd tütarlaste ja naiste puhul tehakse, ja kuivõrd palju imikueas selline kate üldse kaitseb. Meeldetuletuseks, et naise munarakud küll uuenevad, aga mitte nii kiiresti, kui meeste seemnerakud.

Viimasel ajal üha levinuma autismi puhul räägitakse samuti, et selle põhjuseks on mitte vaktsineerimine, mis võib põhjustada palju muid hädasid, vaid muutused geenides ja seda mitte ainult ühes geenis nagu on see Angelmani sündroomi puhul, vaid mitmes geenis. Kuivõrd tänapäeval kasutatakse röntgeni kiirgust palju rohkem kui varem, näiteks paljukiidetud kompuutertomograaf (CT) pole muud kui üks suur röntgeniaparaat, siis pole võimatu, et muutused tulevad just suurest kiiritamisest. Kuni asja kohta täpsemaid uurimusi pole, tasub kiiritamise puhul olla väga ettevaatlik ja eriti naistel enne mitu korda mõelda enne kui röntgeni aparaadi alla minna.

Kahekuune lapseke

1

This slideshow requires JavaScript.