Kahekuune lapseke

This slideshow requires JavaScript.

Kaal 2

1

Kui Irja siin kirjutas, et ta muudkui õgib, aga kaal sellele vaatamata kiiresti langeb, siin mina olen paratamatult sunnitud samamoodi õgima (sest kuidas sa ikka vesise suuga pealt vaatad, kuidas teine sööb) ja vaatan hirmuga, kuidas kaal üha kerkib. Olen oma 1,83 cm pikkuse juures juba 100 kilo raske. Õudne. Õnneks kaal enam ei tõuse. Varem olen olnud 90 kg ja siis vaatasin, et jube raske. Normkaal peaks olema kuskil 85 kilo ringis. Ootan juba kevadet, mil saab pikemaid jalutuskäike tegema hakata. Külmaga pole kohe isu nina välja pista, tulevad nohu ja köha kallale. Ma kohe ei kannata külma, talvel võtan alati 5-10 kg juurde, sest organism satub paanikasse ja hakkab rasvakihti tekitama. Pean end kõvasti tagasi hoidma, et kaal ei kerkiks, aga praegu pole tagasi hoidmine võimalik, kui ümberringi kõik söövad. Samas lihased ka kasvavad, kuna laste pidev tõstmine ja nendega tegelemine on paisutanud lihased päris suureks ja lihas on erinevalt rasvast raske. Kevadel soojade ilmadega läheb õnneks 10 kg alla, loodetavasti.

Eestis aborteeritakse iga kolmas laps

9

abordid

Väljavõte Statistikaameti veebist.

Küllalt jahmatav statistika abortide kohta Eestis: kui veel kümme aastat tagasi aborteeriti iga teine laps, siis praegu laias laastus iga kolmas. Ehk siis, kui aastas võiks sündida praegu ligi 21 tuhat last, sünnib neid tegelikult ligi 14 tuhat. Kümme aastat tagasi oleks võinud sündida 26 tuhat, aga sündis 14 tuhat.

Seal siis need eesti lapsed on- prügikastis.

Eesti ja Soome liiguvad erivajaduste maailmas eri suundades

eri2Helsingi uue kortermaja asukas.

Ajal, kui Eestis murtakse pead, kuidas erivajadustega inimesi eraldada koonduslaagreid meenutavatesse “küladesse”, on Soomes võetud eesmärgiks need külad 2020. aastaks üldse ära likvideerida ning erivajadustega noored inimeste sekka tuua, rajades neile linna keskele kortermajad. Kortermajade rajamises osalevad nii noored ise, nende vanemad, kui kohalikud omavalitsused.

Ühe sellise maja ehitusest oli täna juttu Soome TVs, kus oli intervjuu võetud ühelt uue maja värskelt asukalt, dauni poisilt. Juba see näitab suhtumist, kus erivajadustega inimene pole mitte objekt, kus tema eest kõik ära otsustatakse, vaid subjekt, kes ise oma elu puudutavates otsustes kaasa räägib.

Siin veel kaader uuest erivajadustega noorte kortermaja ehitusest Helsingi kesklinnas:

eri1