Kas mehel peaks olema õigus kleiti kanda?

Viimasel ajal on olnud palju juttu sugude võrdsusest, sellest, et naised võiks saada mehega võrdset palka ning seoses sellega teha mehega võrdset tööd, kuigi on selge, et enamik naisi ei soovi teha mehetöid ning tõtt-öelda nad seda ei jaksakski, ja ilmselt ei tahakski, sest paljud meestetööd on riskantsed ja tervist kahjustavad, nagu naistetöödest ehk prostituudi töö. Muide, prostituudid teenivat paljudest meestest enam, aga millegipärast seda naiste-meeste palgavõrdlustes esile ei tooda. Aga see selleks.

Üks küsimus on siiski läbi vaidlemata. Nimelt, naised on endale saanud õiguse kanda mehe rõivaid, see on siis pükse ja pintsakut. Samas mehed justkui naisteriideid kanda ei tohi. Võib ju ette kujutada, mis seakisa läheks lahti, kui mõni mees endale kleidi selga ja sukad jalga ajab. Tekib küsimus, miks on see nii? Kas siis mehel pole õigus olla … ütleme siis, et õrn. Või nõrk. Ja kui mehel pole õigus olla õrn ja nõrk, ning peab tegema raskeid meestetöid, mis on riskantsed ja tervist kahjustavad, siis miks ei võiks nad olla selle eest veidi kõrgemalt tasustatud. Kas või seepärast, et meeste eluiga on nagunii üürikesem, justnimelt nende riskantsete ja tervist kahjustavate tööde tõttu, mida naised teha ei taha, aga mis peavad olema tehtud, ja mis tekitab meestel sellevõrra rohkem stressi ja hävitab tervist.

Kas võib defineerida nii, et kuni mehel pole õigus kanda kleiti, siis võiks tal olla õigus saada suuremat palka. Või kuidas?

Minu viljakust mõjutas … tomat

6

Irja siin kirjutas, et naiste viljakust mõjutab gluteenitalumatus. Samas oli Irja hoidunud gluteenist juba mitu aastat, aga me ei saanud ikka last. Siis aga jätsin ma ära tomati söömise ja … kuu aja pärast oli Irja lapseootel.

Ma nimelt olin avastanud omal tõsise tomati talumatuse. Õigupoolest saatis see mind juba lapsest peale, sest lasteaiast on üks minu kõige kohutavamaid mälestusi, kuidas sõin lõunaks marineeritud tomatit, olid veel sellised rohelised, siis veetsin ülejäänud õhtu nii lasteaias kui kodus poti või ämbri ääres. Ning ka hiljem, kui lasteaias pakuti marineeritud tomatit, vahet polnud kas punast või rohelist, ikka võttis see mind koledal kombel öökima. Olgu öeldud, et teine asi, mis mind öökima ajas, oli nn lumepallisupp, ja ma ei saanud aru, kuidas see sai oli mõne jaoks lemmik magustoit. Väkk. See toit oli nii jäle, nagu mõni oleks taldriku sisse ilastanud. Loe edasi

Juulikesega Roosisaarel jalutamas

Käisime pühapäeval Juulikesega Roosisaarel jalutamas, tegime pika ringi ümber Tamula järve. Päikse käes oli sooja ligi 20 kraadi. Oli esimene soe ilm sel kevadel.

Jalutuskäik kestis ligi 4 tundi, selle aja jooksul andis Irja kolm korda Juulikesele rinda.

This slideshow requires JavaScript.

savi

Keskerakonna telgitagused, VIII

Järgmine kokkupuude Edgar Savisaarega tuli rutem kui Irjaga arvata oskasime. Nimelt helistas ükspäev Tallinna linnavalitsuse sekretär, etteruttavalt olgu öeldud, et sellelt numbrilt hakati peagi meile ülepäeviti helistama, helistas sekretär ja ütles, et härra linnapea soovib meiega kohtuda. Et linnapea soovib meile pakkuda jõululõunat ja et see võiks toimuda reedel, 19. detsembril kell 13. Pidasin Irjaga veidi nõu ja vastasin, et miks ka mitte. Raskel ajal abiks ikka, tasuta lõuna, loodetavasti linnapea enda kulul. Saab teada, mida linnapea mõtleb ning minu jaoks lisas asjale muidugi vürtsi see, et mind kutsus külla mees, kes veel mõned aastad tagasi ei kannatanud mind silmaotsaski. Olin tähelepanust meeldivalt üllatunud, ütleme nii. Otsustasin seda mängu edasi mängida ning ootasin huviga, milleni see lõpuks viib. Olgu öeldud, et ma ei pidanud pettuma. Loe edasi

savi

Keskerakonna telgitagused, VII

Pärast seda, kui Edgar Savisaar oli oma blogis kiitnud meie blogi, hakkas Irja veelgi Savisaare suhtes soojenema. Meenutan jälle, et äsja oli lahkunud manalateele Irja isa ning talle oli vaja uut isa-kuju, milleks Savisaar sobis ideaalselt. Kuivõrd Savisaar luges ka meie blogi, miks ta poleks pidanud seda tegema, sest see oli ainuke koht Eesti meedias, kust võis lugeda enam-vähem adekvaatset juttu riigis toimuva kohta, ülejäänud meedia kas ei tahtnud või ei julgenud kõigest kirjutada, kuivõrd Savisaar seda luges, siis võib arvata, et tunded Irjaga olid vastastikused. Vähemalt Irja ise arvas nii. Ühel hetkel oli olukord igatahes selline, et Irja oli veendunud, et Savisaar on Eestis kõige võimekam poliitik ning kui Irja seda niivõrd sügavalt uskus, siis hakkasin seda uskuma ka mina. Vähemalt lootsin, et Savisaar on mees, kes suudab Eestis midagi muuta. Loe edasi

Uus reaalsus: lapsed ei suuda enam vanemaid ülal pidada

Tahaks kummutada ühe väärarusaama, mida on viimasel ajal levitama hakanud isegi teadlased ja mis räägib sellest, kui kasulik on teha lapsi, sest nemad hakkavad oma vanemaid tulevikus ülal pidama. Jääb mulje, et kui teha piisavalt lapsi, siis võib vanaduses jalad seinale tõsta ja muretult puhata. Ehheee… See on muidugi räige vale, mis ei põhine millelgi muul kui kohvipaksu pealt ennustamisel ja pole muud kui turumuti-tarkus. Kui lapsed ei suuda juba praegu oma vanemaid ülal pidada, vaid näpistavad tuge oma vanemate niigi napist riigipensionist, siis kuidas nad suudavad vanemaid toetada tulevikus, mil olukord tööturul veelgi pingestub? Aus vastus on: ei suudagi. Praegused lapsevanemad peavad tulevikus arvestama sellega, et ühelt poolt ei saa nad nad ise enam riiklikku vanaduspensioni, teiselt poolt peavad ka oma lapsi ülal pidama. Loe edasi

Tissist, lutist ja lutipudelist kõrvaltvaataja pilgu läbi

2

Olen kõrvalt jälginud lapse arengut nii rinnaga toitmisel kui ka luti ja lutipudeliga toitmisel. Võin kõrvaltvaataja kogemusele tuginedes öelda, et esimesel elukuul on kahtlemata lihtsam lapsele lutti anda ja teda lutipudelist toita, sest laps ei oska veel korralikult rinda imeda ja ema pole harjunud lapse tissitamisega. Kokkuvõttes on mõlemad hädas ja hädast aitavad välja nii lutt kui lutipudel. Loe edasi

savi

Keskerakonna telgitagused, VI

Millalgi 2008. aastal tuli Keskerakonna juht Edgar Savisaar välja vaba ühiskonna teemaga ning hakkas koguni tähistama vaba ühiskonna päeva. Päev ise pidi olema 4. märtsil, ehk päeval, mil vahistati 2003. aastal Savisaare sõber, Tallinna abilinnapea Vladimir Panov. Nagu Savisaar armastas öelda, pandi mehel telekaamerate ees käed raudu. See toimus vahetult pärast Riigikogu valimisi ja oli kaudseks põhjuseks, miks toonane president Arnold Rüütel ei soovinud teha valitsuse moodustamiseks ettepanekut mitte Savisaarele, kelle erakond oli napi eduga valimised võitnud, vaid hoopis Juhan Partsile, kelle juhitav Res Publica oli platseerunud valimistel kohe Keskerakonna järele. Savisaarele see asi loomulikult ei meeldinud, et tal uks nõnda nina ees kinni löödi, ning ta tegi oma õnnetuse tarbeks päeva, millele kleepis külge Panovi sildi. Etteruttavalt olgu öeldud, et selle vankri ette õnnestus Savisaarel rakendada isegi mind koos Irjaga, aga sellest lähemalt edaspidistes peatükkides. Loe edasi

Kas mehed on tõesti truudusetuks loodud?

Irja pistis mulle täna pihku artikli pealkirjaga “Naised parem leppigu sellega, et mehed on truudusetuteks loodud!” ja ütles, et teda väga huvitab, mida mina sellest arvan. Ma püüan sel teemal veidi mõtiskleda.

Kõigepealt peab märkima, et eks ma olin ise ka pikka aega seda usku, et mehed on truudusetud ja selle vastu ei saa. Minu abielus olevate sõprade ja tuttavate hulgas on olnud ka valdav enamus selliseid mehi, kes on küll oma naistele üldjoontes truud, aga aeg-ajalt ikka tuleb ühte koma teist kõrvalt ette. Juhuse vastu ju ei saa. Öeldakse ju isegi, et truudus on juhuse puudus, tuleb see juhus siis ära kasutada! Loe edasi