32

Inno ja Irja titeblogi ja kohvik ühinevad

IMG_9934Hüvasti Titeblogi, elagu Kohvik!

Head lugejad, naaseme tagasi oma juurte juurde!

Kunagi alustasime ühe blogiga, see oli siis veel Apple’i veebis, iWebi nimeline rakendus, mis koos Steve Jobsiga kahjuks maha maeti. Edasi olime mõnda aega RapidWeaveri kliendid, aga see rakendus ammendas end õige ruttu. Seejärel maandusime Google’i blogspoti rakendusse (innojairja.blogspot.com), mis on olnud kõige lollikindlam. Vahepeal tegime Titeblogi WordPressi alt, aga see rakendus nõuab täie funktsionaalsuse jaoks raha, mida meil pole hetkel välja käia. Sestap ühendame kaks blogi, tõmbame Titeblogi lood Kohvikusse ning edaspidi kirjutame ainutl Kohviku alt. Lugejale samuti lihtsam ja arusaadavam – kõik Inno ja Irja asjad ühes kohas.

Lubame edaspidigi põnevat lugemist ning palju üllatusi! Eesmärk on mitte kedagi külmaks jätta. Püsige lainel ja head lugemist!

60

Laps(ed) või raha?

Eestis on üle võetud ameerikalik mõtteviis, et lapsed on inimese jaoks valik. See on siis valik, kuidas kulutada oma raha: kas saada lapsed ja investeerida lastesse või elada lihtsalt lõbusalt, uhkes majas ja sõita kalli autoga. Loomulikult on võimalik need asjad ühendada: mugav elu ja lapsed, aga seda saavad endale lubada väga vähesed, seda nii Ameerikas kui Eestis.

Asi on aga selles, et Ameerika saab omale seda luksust lubada, andes inimesele vabaduse valida laste ja raha vahel. Sest Ameerikas pole lastega mingit probleemi: rahvast tuleb kogu aeg juurde ja Ameerika ongi sulatuspott, kus saavad kokku eri rahvad ning mida rohkem rahvaid on, seda parem. Pole saladus, et sisserändajad sigivad igal pool paremini. Asi oleks ilmselt teistmoodi, kui Ameerikat valitseks põlisrahvad, indiaanlased, aga nemad on suuremas osas maha tapetud ja pagendatud reservaatidesse, mitõttu viimased paarsada aastat on toimunud Ameerikasse massiline sisseränne. Paarkümmend aastat tagasi elas USAs 250 miljonit, täna juba 320 inimest. Paarikümne aastaga on juurde tulnud 70 miljonit, terve Saksamaa jagu rahvast.

Eestis elab põhiliselt põlisrahvas, indiaanlased ja sisserännet eriti ei sallita. Eesti rahvastik saab kasvada ainult sündimise teel, mistõttu on lapsed Eesti jaoks mitte ainult olulised, vaid üliolulised, neist sõltub Eesti riigi ja rahva saatus, on rahva elu ja surma küsimus. Kehtiv mõtteviis, kus inimestel tuleb teha valik raha ja laste vahel on Eesti jaoks pikemas perspektiivis hukatuslik. Pole ime, et järjest enam noori valib raha, sest lastega on üha raskem hakkama saada. Need, kelle jaoks on olulised lapsed, lähevad välismaale, näiteks Soome ja Rootsi, kus lastega peresid toetatakse rohkem. Näiteks raske vaimse puudega lapse toetus on Soomes ligi 800 eurot kuus, mis Eesti mõistes peaaegu keskmine palk. Eestis saab olenevalt elukohast raske puudega lapse toetust ainult ligi 160 eurot.

Mis on lahendus? Muud lahendust pole, kui riik peab hakkama peredele kompenseerima laste olemasolu, et lastega pered ei kaotaks elatustasemes võrreldes nendega, kellel lapsi pole. Eriti puudutab see puudega lapsi. Praegused lapsetoetused on naeruväärsed, kui vaadata, kui kallite autodega Eestis vallalised ringi sõidavad. Pole saladus, et lapsed tähendavad Eestis vaesusriski – lastega peredel on keerulisem saada laenu, head töökohta ning kõrgemat palka. Eesti vajab demograafilist revolutsiooni, kus tuleb, piltlikult öeldes, vallalistel autod ja majad käest ära võtta ning anda need lastega peredele. Vastasel korral ootab Eesti riiki ja rahvast tume tulevik.

19

Üks hull helistab tundmatult numbrilt. Kas on Savisaar?

Üks huvitav asi veel. Pärast seda kui oma telefoninumbri blogisse CV juurde üles panin, kukkus üks hull helistama tundmatult numbrilt. Iga paari minuti tagant võttis kõne.

Mul oli telefon vaikse peal ja esialgu ei märganudki. Tagasi helistada ka ei saanud, sest oli tundmatu number. Mulle pole keegi tundmatult numbrilt helistanud juba aastaid. Kunagi helistas tundmatult numbrilt Edgar Savisaar. Mõtlesin algul, et äkki ongi Savisaar. Et tahab vabandust paluda, et käskis Irjal haigena lugusid kirjutada.

Või järsku pakutakse tööd! Et helistab keegi, kes ei taha oma numbrit avaldada, aga tahab mingit ägedat tööd pakkuda. Passisin telefoni juures ja kui tuli uuesti kõne, võtsin selle vastu. Aga teisel pool oli vaikus. Mingi muusika mängis ja keegi justkui ähkis teisel pool. Ilmselt mingi pervert.

Õnneks on mul telefon jätkuvalt vaikse peal, sest keegi teine nagunii ei helista.

11

Jäin ÜKT tegemisest haigeks

Praegu laman voodis ja joon teed, sest kohvi jaoks raha ei ole. Silmad valutavad ja ajavad rähma välja, luud ja liigesed on valusad, selg valutab ja jalad on kanged. Olen vist ÜKT-d tehes haigeks jäänud.

ÜKT-ga on selline asi, et olen püüdnud olla hästi tubli, sest muidu võidakse vangi panna. Olen teinud rohkem kui vaja. Tihti läheb selg higiseks ja kui siis töö otsa saab, tuleb natuke oodata, aga siis on oht, et tuul tõmbab läbi. Nii vist juhtuski ja nüüd on päris kehv olla.

Ma ei teagi, mis teha. Kas ÜKT puhul üldse saab haiguslehte võtta. Või kuidas selle asjaga on. Pean järgi uurima. Aga enesetunne on väga sant. Pean vist arsti juurde minema. Kui aus olla, pole ma 25 aastat arsti juures käinud. Pole lihtsalt mahti olnud, kogu aeg on tulnud teha tööd. Aga nüüd võiks minna. Lasta end natuke uurida. Mu emal oli kõrge vererõhk, võibolla on mul ka. Või mõni muu häda, millega tegeleda. Mul käib õlg liigesest välja, seda võiks veidi uurida.

Minul on nii, et haiguse ajal tundub mulle, et ma ei saa enam millegagi hakkama ja olen kõige ning kõigi peale hästi tige. Õnneks on mul kõrval Irja kes mind lohutab ja pole ma väga tihti haige. Seda juhtub kord mõne aasta jooksul.

Ma olin nii tige, et panin Titeblogi kommentaarid registreerimist nõudma. Palun vabandust. Nüüd saab jälle lihtsalt oma nimega kommenteerida.

34

Pereõiguses käib jõhker isade piinamine ja laste õigustel trampimine

Mul on seljataga kümme aastat lahutusest ja sellele järgnenud vaidlustest seoses laste elukoha, hooldusõiguse ja elatisega. Etteruttavalt tuleb öelda, et olen jäänud kõigis neis asjades kaotajaks, kuigi mul oli abikaasaga kaks last. Seaduse järgi peab olema lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga, aga selle õiguse peale on lihtlabaselt sülitanud nii lastekaitsjad kui kohus. Laste emal lastakse lihtsalt möllata, oma endist meest piinata ja laste õigustel trampida.

Kuigi mu eksabikaasa oli vägivaldne ja perevägivald oli abielurikkumiste kõrval lahutuse peamine põhjus, ei olnud vägivald veel 10 aastat tagasi Eestis prioriteet, mistõttu politsei lihtsalt asja ei uurinud. Asja absurdsus on selles, et lapsed jäeti kohtu otsusega vanema juurde, kes oli vägivalda tarvitanud ka laste peal. Õnneks on 10 aastaga palju muutunud ja täna poleks selline asi enam võimalik. Selles mõttes on asjad paremaks läinud.

Kohtu ja lastekaitsjate abil aga kotitakse Eestis jätkuvalt mehi, laste isasid. Isasid piinatakse sellega, et ei näidata lapsi või tehakse see protsess võimalikult vaevaliseks ja dramaatiliseks, nii et isal kaob huvi lastega kohtuda. See pole üksikjuhtum – selline asi käib massiliselt. Kohus ja lastekaitsjad on vastutavad, et lapsed võõrutatakse oma isadest ning lapsed peavad üles kasvama ilma isata. Eestis puudutab see kümneid tuhandeid lapsi.

Näiteks minu eksabikaasa on teinud mulle 10 aasta jooksul ainult ühe korra ettepaneku kohtuda lastega. Ta suutis selle kohtumise muuta oma karjumisega nii dramaatiliseks, et lapsed nutsid. Pärast seda saatis eksabikaasa mulle ahastusest nõretava teate, kui laps oli pimesoolega haiglas, aga eelnevat kurba kogemust arvestades ei soovinud ma lapse niigi rasket seisundit haiglas veelgi raskemaks muuta. Mul oli lapsest lihtsalt kahju, sest ma sain aru, et eksabikaasa soovib lapsi kasutada selleks, et mulle lahutuse eest kätte maksta. Ma ei soovinud, et lapsed peaks seepärast veelgi kannatama.

Kui isadele lapsi ei näidata ja ei lasta lastega kohtuda, on ilmselge, et neil kaob huvi lapsi toetada, selleks lihtsalt puudub motivatsioon. Isadelt on küll kohtu kaudu välja mõistetud elatis, aga elatist lihtsalt ei maksta. Eestis on kokku ligi 20 tuhat elatisevõlglast ja see hulk kogu aeg suureneb. Seadus ei võimalda isa elatist maksma sundida, nii nagu see oli nõukogude ajal, kui kõik inimesed aeti vägisi tööle. Lisaks võib isa minna tööle välismaale, kust elatist kätte saada on praktiliselt võimatu.

Massilise elatise võlgnevuse tõttu on üksi last või lapsi kasvatavad vanemad, põhiliselt emad sattunud suurtesse raskustesse. Eesti on kõige rohkem vaesuspiiril elavaid üksikvanemaid terves Euroopas. Üksikvanemad on väga raskes seisus, mistõttu on riik sunnitud hakkama neile ise elatist maksma. Sellist asja poleks üldse vaja, kui riik tegeleks laste õiguste kaitsega – võimaldaks teisel poolel, peamiselt isadel kohtuda oma lastega. Pealegi maksab riik ainult 100 eurot elatisabi lapse pealt, kuigi elatise miinimum on 200 eurot.

Miks üksikvanemad teisele poolele lapsi ei näita? Peamisi põhjusi on kolm. Esiteks kättemaks lahkumineku eest, kuna paljudel juhtudel on laste isa leidnud omale uue naise ja pere juurest lahkunud. Teiseks hirm, et lastele meeldib teise vanemaga rohkem ning tahavad teise vanema juurde elama jääda. Kolmandaks kartus elatisest ilma jääda, sest lastele mõeldud elatis kantakse panka lapsevanema arvele.

Pereõiguses on asi ikka väga hull ning see on ka üks põhjus, miks Eestis asjad ei edene, miks paljud lapsed elavad vaesuses ning isad on sunnitud elama ja töötama välismaal. Eestis armastatakse kiidelda, kuidas hoolitakse lastest, aga tegelikkuses käib jõhker laste õigustel tallamine. Laste õigused on täiesti kaitsmata osas, mis võimaldaks neil kohtuda mõlema vanemaga. Selle asjaga ei tegeleta üldse. Selle asemel mõeldakse, kuidas isasid veelgi kottida, kuidas neilt ära võtta õigused ja autojuhiload, et kohtumised lastega veel vaevalisemaks muuta.

Elatise nõuete puhul on jõutud juriidilise nonsensini, kus võlgnevuse puhul kasutatakse karistusena vanglat. Ehk siis on kehtestatud elatise osas võlavangla. Päris vangi võla eest ühtegi isa veel teadaolevalt pandud pole, vangistus on asendatud ühiskondlikult kasuliku töö tundidega (ÜKT). ÜKT eest aga mingit tasu ette nähtud pole, mis tähendab, et isalt on võetud isegi võimalus oma tööga elatist teenida. Teisalt on selge, et elatise võla eest kriminaalkorras vangistusega karistatud isal on väga raske üldse tööd saada. Ma ei kujuta ette, palju on Eestis selliseid isasid, aga neid on, mina olen üks säärastest.

Minu elatise võla suurus on ligi 50 tuhat eurot ja see tekkis põhjusel, et eksabikaasa pettis mult välja osa ühisvarast, pool maja Tallinnas Nõmmel lubadusega, et sellisel juhul ta minult elatist ei nõua. Abikaasal oli väga hea sissetulek, nii et rahaga tal probleemi polnud. Ma tulin abikaasale vastu ja ei nõudnud vara jagamist, kuna ei soovinud lastelt võtta nende kodu. Tagantjärele ma enam sellist viga ei kordaks, sest minu heldust on hiljem jõhkralt minu vastu ära kasutatud.

Riik nõuab mult tänaseni raha, aga kogu oma vara, mille arvelt kohustusi täita, jätsin pärast lahutust oma abikaasale ja lastele. Kõik arved on arestitud, FIE tegevus muudetud võimatuks ja ühes sellega võimalus elatist teenida. Kui veel 10 aastat tagasi olin võimeline ettevõtluses teenima ligi 3000 eurot kuus, siis nüüd on teenistus null. Kokkuvõttes on minu elu tehtud nii kibedaks, et olin sunnitud võtma end töötuna arvele ja taotlema riiklikku ülalpidamist.

5

Mitte kaotatud, vaid Inno kottimise kümnend

Viimasel ajal on popp rääkida sellest, kuidas 10 viimast aastat on Eesti jaoks kaotatud. Selle teema tõstatas presidendikandidaat Allar Jõks ja kõik kiitsid takka.

Täpselt 10 aastat tagasi hakkas mind kottima minu eksabikaasa Ingrid Tähismaa, uue nimega Ingrid Veidenberg. Talle oli kottimisel jõu ja nõuga (loe: maksumaksja rahaga) abiks Eesti riik. Mingit eesmärki polnudki, sest kottimisel pole olnud ei Ingridi ega riigi jaoks mingit tulemust – lihtsat oli soov kottida. Ülisuur tahe töökal ja seaduskuulekal inimesel elu ära rikkuda.

Nüüd hädaldatakse, et see oli kaotatud kümnend. Ma olen tähele pannud, et kõigil, kes on mulle varem halba teinud, on läinud kehvasti.

103

Inno sai valmis oma CV

Uhhh… Täna sain valmis oma CV. Pole kunagi veel sellist asja vaja olnud, aga Töötukassa kodukal on päris head näidised ees ja nende põhjal pole raske asi kokku panna.

Tutvugem!

Curriculum Vitae

Nimi:                     INNO TÄHISMAA

Sünniaeg:               17.04.1970, Tallinn

Aadress:                —————-

Telefon:                 +372 5897 3482 (mobiil)

E-post:                   inno.tahismaa(ät)gmail.com

Hariduskäik:

1991 – 2003          Tartu Ülikool

Ajakirjandus, magistriõpe, uurimisteema: online ajakirjandus

1977 – 1988          Tallinna 7. keskkool

Täiendkoolitus:

2014 veebipõhine data-ajakirjanduse kursus Doing Journalism With Data: First Steps, Skills and Tools, European Journalism Centre, Brüssel

2011 ECFIN seminar euro-ala ajakirjanikele, European Journalism Centre, Brüssel

2002 seminar ELi kandidaatriikide ajakirjanikele, Euroopa Keskpank, Frankfurt

2002 koolitusprogramm “Writing Business News”, Reuters Foundation, London

2001 www-kursus “Euroopa Liidu õigus ja institutsioonid”, Tartu Ülikool

2000 suhtlemispsühholoogia treening videotagasisidega, Self II

2000 koolitusprogramm “Aja juhtimine”, Invicta

2000 seminar “Projekti juhtimine”, Helvetia Balti Partnerid

1999 koolitusprogramm “Muutuste ja stressi juhtimine”, Invicta

1999 koolitusprogramm “Otsustamine ja inimeste kaasamine”, Invicta

1998 koolitusprogramm “Juhtimisotsuste arendamine”, Invicta

1996 loengutsükkel majandusest, ajakirjanduseetikast, poliitilistest protsessidest, Institute on Political Journalism, Georgetown University, Washington DC, USA

1995 loengutsükkel poliitilistest protsessidest ja majandusest, American Institute on Political and Economic Systems, Karli Ülikool, Praha, Tšehhi vabariik

1993 täienduskursus “Uuriv ajakirjandus”, Tartu Ülikool, Nordisk Journalistcenter

1992 täiendkoolitus Helsingi Ülikooli juures asuvas rootsikeelses Social- och Kommunalhögskolan-is, ajakirjandusosakonnas.

Töökogemus:

2010-2015 reporter, ajaleht Võrumaa Teataja

2006-2010 vabakutseline blogija

2005-2006 EV Rahandusministeerium, avalike suhete osakonna juhataja

2001-2005 reporter, ajaleht Äripäev

2001 uudistekanal Online Business News, juhatuse esimees

2000-2001 Online uudiste toimetuse juht, ajaleht Äripäev

1998-2000 uudistetoimetaja, ajaleht Äripäev

1996-1998 reporter, ajaleht Äripäev

1996 vabatahtlik praktikant raadiojaamas Ameerika Hääl

1995-1996 siseuudiste toimetaja, ajakiri Luup

1995 Lõuna-Eesti piirkonna juht, ajaleht Rahva Hääl

1994-1995 peatoimetaja, Üliõpilasleht

1993-1994 toimetaja, ajaleht Liivimaa Kroonika

Keeleoskus:         

eesti keel          emakeel

inglise keel      väga hea nii kõnes kui kirjas

vene keel         väga hea nii kõnes kui kirjas

soome keel      väga hea nii kõnes kui kirjas

saksa keel        kesktase nii kõnes kui kirjas

portugali keel   algtase nii kõnes kui kirjas

Arvutioskus:

Windows 98, 2000, XP

(MS Office, Postipoiss, Lotus Notes)

Mac OS

Linux

Adobe Pagemaker, Photoshop

html-programmeerimine algtasemel

WordPress

Juhiluba:

B-kategooria alates 1992. Isikliku sõiduauto kasutamise võimalus.

Huvialad:

online ajakirjandus, fotograafia, toit, reisimine, orienteerumine, suusatamine

Isikuomadused:

optimistlik, hea üldistusvõimega, hea kohanemisvõimega, kõrge pingetaluvusega

Muu:

valmisolek välislähetusteks